Русский
31
juuli
juuli
Inimesed sulgevad ise oma südame, kui pidevalt iseendale valetavad.
Sisemine tühjusetunne tekib seetõttu, et hing on väsinud sellest, et teda ei kuulda.
-Delia
Category Archives: Stressivaba elu
29
juuli
juuli
Tänu temale olen mõistnud, et ma ei saa kedagi õnnelikuks teha, kuni ma pole ise õnnelik.
Lihtne matemaatika: kui minus on null õnne, siis summat see ei mõjuta. Ka see, kelle liidetav on suurem, pole suhetes eriti heas olukorras, kuna peab seda õnne pidevalt jagama.
Aga kui mõlemal on sees null õnne? Loogiline, et vastus on null õnne kahekesi. Niisiis, las iga inimene vastutab oma õnne eest ise ja suurendab õnne arvu vähemalt arvuni üks. Sest 1+1=2, aga see on juba tuntav vahe.
-Delia
Photo by Alex Alvarez on Unsplash
27
juuli
juuli
Esimest korda elus räägivad mu keha, mõistus ja isegi EGO ühel häälel, et see kaunis olevus ongi mu kauaoodatud õnn.
Ta ilmumisega on minus taas tärganud soov elada, armastada ja armastust jagada.
Kuid see vastik hääl minevikust püüab mulle sisendada vastupidist. Ta äratab minus pidevalt mälestusi möödunud igavast elust, mil olin inimeste seas üksi ja muutusin vähehaaval mõtlemisvõimetuks ning hingetuks robotiks. Ta meenutab mulle mu vigu ja solvumisi, külvab minusse hirmu, et astun jälle sama reha peale, mille peale olen juba palju kordi astunud. Surm või elu?…..
Kui ma annan taas järele sellele häälele minevikust, ootab mind ilmselt surm. Võimalik, et ma ei sure füüsiliselt, kuid elu lakkab minus eksisteerimast. Aga kui ma siiski riskin ja saadan selle hääle koos oma hirmuga kuu peale? Annan endale võimaluse!
Jah, ma valin elu! Tunnen, olen veendunud, et seekord läheb kõik hästi!
-Delia
Photo by Sean Oulashin on Unsplash
13
märts
märts
Mitu kilogrammi mahutab su armastusekarikas?
Elasid kord mees ja naine. Mõlemad unistasid partnerist, kellega nad saaksid olla nemad ise, jagada nii rõõmu kui muret, kuigi jumal hoidku viimase eest.
Ühel neist oli armastuse, mõistmise ja sallivuse vastuvõtmise ning andmise võimet 80 kg, aga teisel oli sedasama andmise ja vastuvõtmise võimet 20 kg. Vastuvõtmise ja andmise võime all mõtlen ma võimet süüvida inimestevahelistesse suhetesse, võimet asja olemust mõista ja seejuures neutraalseks jääda ning mitte hukka mõista. Kui rääkida armastusest, siis kui sügavalt oled valmis end partnerile avama ning kui avali ja haavatav võid olla selle nimel, et kogeda tõelist armastust? Kuivõrd aus oled iseenda ja lähedase inimese vastu?
Niisiis, karmaseaduse järgi see mees ja naine kohtuvad.
Mõlemal sõidab katus juba teisel kohtumisel. Mõlemad tunnevad, et on kohanud oma teist poolt. Nad hakkavad koos elama, kuid mõne aja pärast saavad mõlemad aru, et nende suhetes on midagi viltu. Mõlemale hakkab tunduma, et nende vahel pole armastust. Lõpuks minnakse lahku, juhtunut mõistmata.
Aga juhtunud oli vaat mis: armastus oli tegelikult olemas ja mõlemad tahtsid teineteist õnnelikuks teha. Kuid tuletan meelde, et ühel oli armastust 80 kg, aga teisel kõigest 20 kg. Nii mees kui naine andsid endast kõik, kuid ühele tundus, et armastust on vähevõitu, aga teisele, et seda on nii palju, et lausa koormab.
Kui karikas mahutab kõigest 20 kg, siis ei saa sinna mitte mingil moel sisse pressida 80, see pole lihtsalt võimalik. On vaid kaks varianti: karikas mingil müstilisel moel laiemaks ja sügavamaks teha või teise vastu välja vahetada. Esimesel juhul nõuab see inimeselt palju pingutust, sisemist teadvustamist ja tunnetamist. Üldiselt ei hakata riskima, ei taheta midagi muuta ega ammugi endaga tööd teha.
Teise varinadi puhul võidavad kõik!
Väiksem karikas kohtab enda suurust karikat ja neil kujunevad harmoonilised suhted, kuna kumbki ei täida teist pilgeni. Suurem karikas kohtab samuti enda suurust karikat ja tunneb elurõõmu tunnete täiusest.
Räägin seda selleks, et kui teie suhetes on mõra, ei tasu teineteist süüdistada. Lihtsalt püüdke mõõta enda ja oma partneri karika sügavust, seejärel arutage ja otsustage, mida teha edasi. Siin pole süüdlasi. Siin on kõigil õigus! Vahe on vaid tunnete sügavuses ja vastuvõtmise võimes. Ärge püüdke teineteist muuta, vaid otsige enda sarnaseid ning õnn tuleb teie õuele!
P.S. Kui karikas mahutab vähe armastust, siis huvi sisemaailma vastu puudub, on ainult materiaalsus, kasu, kadedus. Ka intiimsusest pole mõtet rääkida, kuna selleks pole aega. Armatsetakse kõigest 5 minutit, kui veab, siis 10. Tunnetest ei räägita, tavaliselt ei vaadata partnerile silma ning ammugi ei huvituta tema heaolust ega emotsionaalsest seisundist.
Kui karikas mahutab palju armastust, siis on tunded kõige tähtsamad. Siin pole eesmärk rohkem raha teenida ja naabrist üle olla, vaid jagada õnne ja rõõmu (seisundit) teistega. Kui rääkida intiimsusest, on tunded ja andmise soov nii sügav, et kaovad kõik piirid, hirmud ja kahtlused. Vaadata oma armsamale silma ja sulada temaga ühte – see kõik nõuab aega. Need, kelle karikas on sügav, leiavad selleks aega mitte 5, mitte 10 minutit, vaid 5 tundi ning isegi 36. Kes mõistab, millest ma räägin, see mõistab. Kes ei mõista, siis vabandage…
-Delia
Photo by Elena Mozhvilo on Unsplash
24
okt.
okt.
Mis hävitab suhted?
Mõni aasta tagasi seadsin endale eesmärgi kohata õnnelikku naist, kas või ühtainustki.
Seejuures pidi see naine tingimata olema juba eos kõigi tõeliselt õnneliku naise omadustega: selline, keda poleks elu õpetanud, kes poleks käinud läbi tule ja vee, vaid oleks sünnist saati õnnelik. Niisugune soov tekkis huvist sellise naise elu vastu ja küsimusest „Mida ta teeb või ei tee suhetes meestega teisiti kui tavalised daamid, kes ainult unistavad õnnelikust elust?“
Mu suureks pettumuseks ei ole mul õnnestunud teda kohata. Kuid otsingute ajal tutvusin ma imeliste olenditega, kes tänu elukogemusele ja puhkenud naiselikkusele lasid oma ellu selle tabamatu naiseliku õnne. Need jumalannad olid kehaehituselt, välimuselt, hariduselt täiesti erinevad. Kuid nad olid meestest vaimustatud. Neile on mees inimene, kellele pole miski võimatu! Nende silmis põleb kireleek, nende liigutustest hoovab rahu ja graatsiat, nende kõne on kui mõõdetud.
Õnnelike naiste ja õnnelike suhete saladus on minu arust täiesti lihtsates asjades. Kuid miks 99% naistest ei tea seda või teavad, aga seejuures teevad vaistlikult kõike vastupidi.
Tuleb lasta mehel olla mees!
Kuid mis toimub ümberringi? Jah, ajalooliselt on nii kujunenud, et mehi on sõdade tõttu olnud vähem kui naisi. Naised on leseks jäänud ja neil on tulnud majapidamise ja väikeste lastega ise hakkama saada ning veel kolmel töökohal töötada. Naised on olnud kui veohobused – väsimusest, hirmust ja üksindusest kustunud pilguga. Tõenäoliselt pole neil naiselikkusest olnud aega mõeldagi ja kõige selle tulemuseks on tänapäeva naise kõikumatu veendumus, et ta saab ise kõigega hakkama. Kuid meenutagem, et kakelda, kaitsta, ellujäämise eest võidelda on algselt olnud ikka meeste asi, aga naise roll on olnud kodukollet hoida. Mees on toitja, aga naine hoidja. Mees on vallutaja, aga naine tänulik ja leebe muusa.
Vead, mida naised teevad:
- Laenavad meestele raha, maksavad nende arveid, võtavad enda peale nende rahalised kohustused. Tõsiselt, daamid, kas see tõesti tõmbab teid käima? Kas see täidab teid energiaga, kas te muutute sellest seksikamaks, rahulikumaks, harmoonilisemaks? Või löövad teil tõepoolest sellest silmad särama??? Tõeline mees ei lubaks iialgi teil nii käituda! Esiteks, teadke, see võib teda solvata, mille tagajärjel kaotab ta huvi teie kui naise vastu, kuna te näitate talle kujundlikult, et ei pea teda meheks, ei usalda teda ega näe temas väärilist partnerit. Teiseks, niisugune käitumine meelitab ligi selliseid mehi, kes ei taha oma tegude eest vastutada ja ainult rõõmustavad selle üle, et nende kõrval on selline „tugev ja mehine“ naine, kes kõigega toime tuleb.
- Ajavad alati oma õigust taga ja targutavad. Isegi kui teil on viis kõrgharidust ja te tõepoolest oskate torusid parandada, siis jumala eest, pole vaja seda väljanäitusele panna. Lõppude lõpuks ei ela ta ju koos meesterahvaga. Ajusid ragistada saab ta ka tööl. Ja teie targad nõuanded viivad ta endast välja, kuna nendes nõuannetes kuuleb ta ainult seda, et ta pole mitte millekski võimeline. See on temale kõige otsesem alandus. Kas pärast seda saab juttu olla romantilisest õhtust?
- Püütakse meest teenindada, jättes enda hooletusse. Orjus on ammu kaotatud ja tegelikult pole mehele vaja teenijannat, vaid naist, kes – tsiteerin miljonäri sõnu –„oskab arukalt mu teenitud raha kulutada, olla rõõmsameelne ja hoolitsetud, mind imetleda ja minusse uskuda.“ Mis te sellest arvate?
Tulemus: naine on siis õnnelik, kui teab, mida tahab. Kui on enesepiisav, absoluutselt aus ja iseendale ning oma intuitsioonile truu. Ta usaldab meest ja on veendunud, et ta mees on maailma parim. Ta oskab oma mõistuse välja lülitada (aju, loogilise mõtlemise) ja ei kannata nuhikompleksi all. Oskab pisiasjadest rõõmu tunda, räägib oma tunnetest, oskab küsida, vastu võtta, tänulik olla. Ka hindab ta oma meest ja ei sattu hüsteerikasse, kui sel on tööl ebameeldivusi.
Kui naine on õnnelik, tõmbab ta väärilisi mehi magnetina ligi. Kui mees teie kõrval rahuneb ja tahab teile kingitusi teha, siis olete õigel teel. Kui ta aga ärritub ja on pinges, siis tuleb oma õnnelikke suhteid puudutavad veendumused üle vaadata ning otsida võimalust omandada naiselik kõrgharidus.
Naeratage sagedamini ja olge õnnelik!
-Delia
Photo by Rick J. Brown on Unsplash
09
okt.
okt.
Kas abielumehesse armunud?
Mehe hinnang situatsioonile:
Abielumehega võivad tekkida suhted täiesti erinevatel naistel. Selle vastu pole kaitstud ükski õrnema soo esindaja – siin ei mängi mingit rolli vanus, haridus, etniline kuuluvus ega kultuuritase. Samuti võin kinnitada, et tihtilugu leiab abielumehe armuke end lõhkise küna eest – üksi ja vahel sügava haavaga südames. Ükskõik kui tark ja kogenud armastuskolmnurga tekitanud naine ka poleks, on sellest väljatulek valus. Continue reading
10
sept.
sept.
Jaroslav Samoilovi postituse katkend…
Millised mehed on sinu ümber: Suhtesandid, Iludused või Tõelised?
…Oma programmides ja seminaridel räägin põhiliselt naistest, mistõttu võib kujuneda väärarusaam, nagu arvaksin, et arenema ning muutuma peavad ainult neiud ja naised. Ei ja veel kord ei. Lihtsalt meeste kohta on mul väga lihtne seisukoht. Ma näen kõigest kolme tüüpi meest:
– Suhtesandid
– Iludused
– Tõelised
Enne kui vastata küsimustele „kas on mõtet suhet päästa?“, „miks ta ei vasta esimesena?“, pead selgusele jõudma, milline mees su kõrval on. Või kui sa ei ole kellegagi suhtes, siis milliseid mehi sa tavaliselt ligi tõmbad?
Suhtesant teeb sind õnnetuks.
Ta parasiteerib sinu energial, teenib vähe või isegi sinust vähem. Ta kaebleb, viriseb, sõltub ema arvamusest, ei suuda millegi eest vastutada. Sa tahaksid teda muuta. Sa võid isegi mõelda, et asi on sinus, ja süüdistada kõiges ennast.
Iludus hoiab sind illusioonide kütkes.
Ta vajab pidevat tähelepanu, oskab neidudes tundeid äratada. Ja paljud arvavad, et just see ongi armastus. Pole tähtis, kas see on suhete algus või on asi juba tõsine. Milline on nende loogika? Naised tunnistavad nende ilu. Neid armastatakse selle eest, millised nad JUBA on. Kas on veel midagi vaja teha? Raha teenida, kaitsta? Milleks? Nad vajavad pidevat hasarti, emotsionaalset pinget, tahavad olla tähelepanu keskpunktis. Isegi kui alguses on kõik hästi, siis aasta või paari pärast kaovad emotsioonid lõplikult ja nad hakkavad otsima tundeid kusagilt mujalt.
Tõeline tahab teha sind õnnelikuks.
Mitte selle pärast, et ta on selline tore altruist, vaid selle pärast, et mehelikud võitjainstinktid teevad talle selgeks lihtsa matemaatika…Mida õnnelikumaks ta teeb naise, seda rohkem energiat ja tuge saab ta võitudeks ja saavutusteks. See ongi mehe ja naise suhete sünergia, kus 1+1=11.
-Jaroslav Samoilov
Photo by Joel Bengs on Unsplash
14
aug.
aug.
Tõeliselt õnnelikud inimesed (minu arvates) on need, kellel süsteemi standardite järgi pole ametlikku tööd.
Neil on meelistegevus, millega nad tegelevad siis, kui tahavad, ja nii palju, kui tahavad. Hoolimata „sotsiaalkindlustuse“ puudumisest ärkavad nad heatujulisena ja särasilmselt. Ja mitte seepärast, et nad on pilves.
Need inimesed väljuvad kodust ja kingivad oma seisundiga teistele headust. Nende mõtted pole kinni rahas. Ma ei tea, kuidas see toimib, kuid mingil müstilisel moel tõmbavad sellised inimesed ise küllust ligi…ilmselt seetõttu, et nad elavad harmoonias iseenda ja ümbritseva maailmaga.
-Delia
Photo by Toni Tan on Unsplash
Delia mõtted, Energia, Harmoniseerimised, Isiklik kogemus, Stressivaba elu
Miks eneseabiraamatud ja -koolitused ei aita?
12
aug.
aug.
Miks eneseabiraamatud ja -koolitused ei aita?
Viimasel ajal olen hakanud tähele panema, et enamik mu tuttavaid, kes püüavad oma teadvust avardada, ei aita enam ei eneseabiraamatud, -koolitused ega kõikvõimalikud teraapiad. Paljudel vajuvad lihtsalt käed rüppe, aga asjatud püüded vabaneda ebameeldivatest negatiivsetest mõtetest ja saavutada sisemine harmoonia, toovad ajuti pisarad silma.
On inimesi, kes saavad aastaid kokku. Nad mediteerivad, puhastavad aurat, põletavad küünlaid. Joovad mingite rohtude leotisi, pärast oksendavad, vehivad vihtade või hobusesabadega, kannavad kaelas kanajalgu – ikka selleks, et saada paremaks inimeseks, vaimsemaks ja „puhtamaks“. Võib-olla see kõik ehk avardabki teadvust. Rahustab mõistust, teeb inimese lahkemaks, ausamaks, õiglasemaks. Võimalik, et kellelgi on pärast neid rituaale isegi õnnestunud valgustatuks saada.
Ma ei taha mitte mingil juhul öelda, et selles on midagi halba ja seda pole vaja teha. Kellele meeldib – lasku aga käia! Kuid mida teha siis, kui see ei aita? Rahakott jääb aina kõhnemaks, elus pole mingeid muutusi, lubatud küllus ei saabu, koolitused muutuvad üha kallimaks ja ka kõik terapeudid on “otsas“.
Jagan teiega oma kogemust:
Tegelikult on igasse inimesesse sünnist saati programmeeritud küsimuste ja vastuste süsteem.
Iga inimene on suuteline endalt küsides vastuse saama. Igal indiviidil on oma programm, vastavalt elueesmärgile. Ja selleks pole vaja kuhugi mediteerima minna või „spetsialisti“ juurde joosta. Tuleb lihtsalt ennast ja oma keha kuulda võtta, kuulata vastust ja tegutseda.
Mingil põhjusel hakkab enamikul inimestel teatud eluperioodil süsteem tõrkuma. Nad langetavad otsuse, täiesti arusaamatul põhjusel, et keegi teine saab otsustada, mida ja kuidas neil teha tuleb. Alateadlikult hakkavad nad kuulda võtma „nõuandjate“ arvamust. Ja mida rohkem nad seda teevad, seda vähem kuulevad vastuseid. Seda nõrgemini reageerib nende keha. Seda õnnetumana nad end tunnevad.
Kui inimene lakkab ennast kuulamast, raiskab ta oma eluenergiat väliste allikate toetamisele.
Selle tagajärjel võib ta ühel hommikul leida voodist oma peaaegu elutu keha ja näha oma eksistentsi lõppu. Paljud just nii teise ilma lahkuvadki, riskimata proovida oma elus midagi muuta. Kuid ärgem rääkigem kurbadest asjadest. Tegelikult pole kõik nii keeruline ja hirmus. Toon teile ühe väga hea näite, kuidas mina jõudsin toimuva mõistmises täiesti uuele tasandile ning avastan iga päev enda jaoks uusi tegelikkuse juhtimise võimalusi.
Kujutlegem, et meie keha on ettevõte. Igal ettevõttel on omanik ja töötajad, on ju nii? Omanik palkab kõige motiveeritumaid töötajaid, et ettevõte toodaks kasumit. Omaniku ülesanne on anda töötajatele täpseid korraldusi ja juhiseid, kontrollida tootmisprotsessi, motiveerida ja ergutada. Töötajate motiveeritus ja pühendumus sõltub sellest, kuivõrd nad omanikku usaldavad. Sel juhul on loogiline oletada, et omanik on väga adekvaatne ja sihikindel inimene, kes teab, mida tahab, seega oskab ka ressursse juhtida ning oma alluvate tööd ja püüdlusi hinnata. Tulemuseks on kasumlik ettevõte, kus kõik on rahul.
Nüüd vaatame oma ettevõtet teisest küljest. Keha on ettevõte, mille omanik teie olete (peaolend, kes on loonud oma tulevase kehastuse keha). Enne oma praegust kehastumist olite valinud elueesmärgi, mille kohustusite oma elu jooksul maal täitma. Kuna teil, peaolendil, pole eelmistest kehastumistest piisavalt teadmisi ega kogemusi, siis on teil vaja abilisi – töötajaid, kes aitaksid teil eesmärki saavutada. Teisisõnu, te lõite meeskonna olenditest, kes soovivad kehastuda koos teiega (organitena), Ja sellega realiseerida oma „unistusi“, mis on jäänud teostamata eelmistes eludes. Olete kokku leppinud, et usaldate, mõistate üksteist ja teie ettevõte-keha hakkab funktsioneerima tõrgeteta süsteemis.
Kõik oleks hästi, kui pärast sündi ja teatud eas oleksite hakanud teadlikult elama ehk oma keha, soove, emotsioone kuulama. Olendid (abilised-töötajad) ju tegid oma tööd ja ütlesid teile imikueas ette, mida ja kuidas teha. Neil oli meeles kokkulepe, mille olid omanikuga sõlminud, ja tegid oma tööd kohusetundlikult.
Kahjuks pole kõigil lastel teadlikud vanemad.
Raske on ennast kuulata, kui su iga sammu kontrollitakse, otsustatakse sinu eest , mida ja kuidas sa pead tegema. Tihtilugu sunnitakse last vägisi tegelema sellega, millega ta mitte kunagi tegelema ei hakkaks, kuna see ei sobi ta praeguse kehastuse plaanidega.
Näiteks kehastus laps selleks, et saada suure muusiku kogemuse, oletagem, et pianisti. Aga vanemad ignoreerisid lapse soove tegeleda muusikaga, arvates, et see on asjatu ajaraiskamine ja muusikaga pole võimalik leiba teenida. Vanemad nägid last ehitusväljakul raske tööga elatist teenimas, sest nende arvates annab vaid töö ja vaev inimesele väärikust.
Selle tõttu võibki tekkida inimese süsteemis tõrge. Olendid täidavad oma ülesandeid nagu kord ja kohus, andes signaale tegutsemiseks. Aga kui nooruk teadlikkuse puudumise tõttu ignoreerib pidevalt oma abiliste juhtnööre, viib see selleni, et neil vajuvad käed rüppe. Nad tahavad üha vähem töötada selles ettevõttes, teha seda tööd ning teenida omanikku, kes pole võimeline juhtima.
Kui nooruk 16-18-aasta vanuseni pole õppinud kuulama ja kuulma oma keha, siis edaspidine elu võib minu tähelepanekute järgi muutuda lõpmatuks kannatuseks, rahulolematuseks ja haigusteks.
Muide, mis toimub ettevõttes, kui töötajad pole juhtkonnaga rahul? Kas nad on motiveeritud midagi tegema? Kas nad tahavad teha ettepanekuid tootmise optimeerimiseks? Töötajate enamik lihtsalt istub ja raiskab energiat täiesti mittevajalikele tegevustele. Pooled joovad pidevalt kohvi, loevad ajalehti, surfavad internetis või lihtsalt vahivad aknast välja. Võimalik, et nad isegi ei mäleta enam, kes on ettevõtte omanik ja mis eesmärgil neid tööle palgati. Sellises olukorras pole inimene võimeline saavutama ühtegi eesmärki. Ta ei suuda lahendada elulisi probleeme, suhelda normaalselt armastatud inimestega või lasta lahti olukorrast, mis on närinud teda juba mitu aastat järjest.
Aga põhjus on selles, et nende olendite kriitilisel massil, kellest me koosneme (üle 50%), on kõikide meie üleelamiste ja soovide kohta oma arvamus. Ja kuna nad omanikku ehk meid ei usalda, siis ongi meie elu üks suur tohuvabohu.
Toon näite. Elab ettevõte nimega Margus. Selle ettevõtte omanik unistab maja ostust mere äärde. Aga ettevõtte töötajad pole maja ostust karvavõrdki huvitatud, sest enamikul alluvatel oli eelmistes kehastumistes mereäärse majaga negatiivne kogemus. Kellegi maja põles maha, kellegi maja sai üleujutuse tõttu kannatada. Kui palju Margus ka ei töötaks, kui palju jõudu ja energiat maja ostu ei panustaks, ei tule tal sellest midagi välja seni, kuni ta pole oma töötajatega kokkulepet saavutanud. Aga selleks peab ta paluma neil endaga koostööd teha. Äratama neis uuesti usalduse, selgitama kõikidele, et mis oli, see oli, aga praegu on kõik teisiti ja omanikuna vastutab ta toimunu eest.
Teine näide. Ettevõte Diana läks lahku oma mehest, ettevõttest Toomas. Teisisõnu, omanik otsustas, et ta on suhtes õnnetu ja edasine koostöö Toomasega ei tõota kummalegi ettevõttele head. Diana kolis teise linna, üüris korteri ja hakkas üksi elama. Kuid ta ei suutnud minutikski visata peast mõtteid endisest mehest. Terve aasta ärkas ta mõtetega eksmehest ja tihtilugu püüdis temaga enesele aru andmata ühendust võtta. Lõpuks hakkas see Dianat veidi ärritama, sest ta ei suutnud keskenduda oma isiklikele asjadele ja elada täiel rinnal oma elu.
Aga mis tegelikult toimus?
Omanik langetas otsuse lõpetada ettevõttega Toomas koostöö. Kuna omaniku ja töötajate vahel polnud mõistmist ega usaldust, siis töötajad ei reageerinud ta otsusele ja jätkasid koostööd ettevõttega Toomas energeetilisel tasandil.
Näitlikult oli kõik nii: Suurem osa töötajatest istusid ettevõtte aknalaudadel ja suhtlesid lahtise akna kaudu eksmehe töötajatega. Kuid kõik muutus, kui Diana otsustas tegutsema hakata ja ohjad enda kätte võtta. Ta tegi oma töötajatele ettepaneku koostööd tegema hakata. Palus kõikidelt andestust selle eest, et paljude aastate jooksul ei olnud täitnud enda kui peaolendi funktsioone ega pidanud kinni lepingust, mille oli sõlminud teistega, kes olid ilmutanud soovi kehastuda vahetult enne kehastumist. Ka lubas ta edaspidi kuulata nende arvamust ja teha kõik võimaliku, et tema ja töötajate suhted oleksid kõige kõrgemal tasemel.
Kogu see protsess kestis kolm päeva. Kolmanda päeva õhtul tundis Diana energiatulva ja mõtted endisest mehest haihtusid. Kõigest kuu ajaga realiseeris ta oma plaanid, milleks tal enne energiat polnud piisanud. Äkki hakkasid ta sissetulekud suurenema, ja ta sisemine seisund muutus sedavõrd harmooniliseks, et nüüd alustab ta igat päeva, naeratus huulil. See on konkreetne juhtum elust enesest!
Tähendab lause „Kõigepealt tuleb oma peas kord majja luua, alles seejärel püüda seda teiste peades teha“, on tõsi. Mitte teisi ei pea muutma, vaid ennast. Mitte teistele ei tule armastust saata, vaid iseendale, oma sisemaailma, oma kehale ja oma olenditele, kes vajavad kõige enam toetust, armastust ja mõistmist.
Kui inimene saavutab oma sisemaailmaga harmoonia ehk hakkab oma alluvatega koostööd tegema, siis reageerib ka välismaailm momentaanselt. See inimene, kes on iseendaga harmoonilistes suhetes, tõmbab ligi inimesi, häid sündmusi, küllust. Ettevõte, kus on sõbralik tööõhkkond ning motiveeritud töötajad, meelitab ligi välispartnereid ja investoreid, millega kaasneb käibe ja seega ka kasumi suurenemine.
Harmooniline inimene on alati terve ja rahulik. Ta näeb, mis toimub ja mõistab toimunut ja selle põhjusi. Ta ei räägi kunagi teise inimese kohta halba, sest teab suurepäraselt, et kõik me oleme üksteisega seotud, ja kõike, mida teeme, teeme ainult iseendale.
Vastan küsimusele, mille esitasin artikli alguses. Mida teha, kui miski ei aita? Vastus: ärge otsige vastuseid väljastpoolt! Mitte ükski terapeut, mitte ükski meditatsioon ja mitte ükski ravimtaim ei anna teile vastust ega lahendust, kuni te ei õpi suhtlema oma keha ja abilistega, kes lihtsalt janunevad selle järele, et saaks oma teadmisi teiega jagada.
Ükski teine inimene ei saa teie elus midagi muuta, sest ta ei tea, kuidas töötab teie süsteem ja milline on teie eelmiste elude pagas.
Teisisõnu, piimatoodete ettevõtte omanik ei saa kuidagi aidata meditsiiniseadmeid tootva ettevõtte omanikku, kuna ettevõtete spetsiifika on täiesti erinev.
Lihtsalt pöörake nägu enda poole ja tehke kõik mis võimalik, et mõista, mida räägivad teile teie keha ja teie olendid (teie sisehääl) ning tegutsege nende korralduste järgi.
Kui see artikkel kedagi ärritas või kutsus esile negatiivsete emotsioonide tulva, siis on põhjuseks see, et teie ettevõttes ei lähe kõik päris libedalt. 😊
Edu läbirääkimisteks oma töötajatega!
-Delia
Photo by bruce mars on Unsplash
04
märts
märts
Kuidas aru saada, et see on MINU inimene ja just temaga on mul hea?
Olen juba peaaegu kolm aastat jälginud, kuidas aastaid koos elanud perekonnad lagunevad. Lagunevad ka paarid, kelle suhe on nende enda sõnutsi alguse saanud suurest armastusest, aga millegipärast kiiresti lõppenud – kas siis mittemõistmise või lihtsalt haihtunud armastuse tõttu.
Kuhu kaovad tunded? Miks? Kuidas endale elukaaslast nii valida, et hiljem ei peaks lahku minema?
Jätame kõrvale globaalsed energeetilised muutused, mis mängivad praegu suurt rolli suhete lagunemises, ka ei puuduta me sünniprogramme, dharma- ega karmaküsimusi, rääkimata empaatide ülitundlikkusest. See on eraldi teema ja seal pole kõik nii üheselt mõistetav. Kujutlegem, et keegi pole millegagi koormatud ja me tahame lihtsalt tutvuda inimesega, kellega koos saaks veeta pika, õnneliku ja rõõmurohke elu.
Ehk on keegi teist juba ise mõistnud, et ei ole just palju viise, kuidas kindlaks teha, kas tegemist on TEIE inimesega või mitte. Ja ühte neist viisidest nimetan ma „alt üles“.
Võtame aluseks inimeste vastastikmõju kolm keskust: esimene asub keha alumises osas esimese ja teise tšakra kohal, teine südame kohal ja kolmas on meie pea, aju. Seega koosneb meie tulevase partneri äratundmise protsess kolmest osast. Ajaliselt võtab esimene osa kahest sekundist 15 minutini, teine osa 1-2 kuud ja kogu protsess 4-6 kuud, sõltuvalt kohtumiste intensiivsusest.
Niisiis, 1. etapp: kui teie keha pole 15 minuti jooksul uuele tuttavale mitte mingil moel reageerinud, siis uskuge mind, pole suhte edasisel arengul mõtet. Kui te ikkagi otsite elukaaslast, siis on keha reaktsioon vajalik tingimus. Lihtsamalt öeldes, teie keha peab tahtma läheneda teise inimese kehale, peab toimuma nii-öelda keemiline reaktsioon – teie kehade lõhna ja energeetika sobivuse test.
2. etapp: siin vaadake juba, kuidas sobivad teie väärtushinnangud, vaated, unistused, ideed, huvid, maitsed. Kas teile mõlemale meeldib reisida, sporti teha? Kas teid mõlemat rõõmustavad jalutuskäigud looduses või filmide vaatamine?
Sellel etapil on väga tähtis jääda endale truuks! Pole vaja end petta, veenda ja endaga kompromissile minna.
Milleks rääkida, et teile meeldib rokkmuusika, kuigi tegelikult ajab see teil südame pahaks? Või teeselda, et teile meeldib tegeleda joogaga, kuigi tegelikult tegeleksite meeleldi poksiga. Ja üldse, võib olla meeldib teile magada poole lõunani ja minna magama kell kolm öösel, samal ajal kui teie uus väljavalitu jääb magama juba kell kümme õhtul ja ärkab kell seitse hommikul.
Kui te sel etapil mõistate, et olete väga erinevad, kas siis tasub suhet jätkata? Võimalik, et toimite risti vastu oma loomusele ja püüate end teise inimese järgi seada, kuid kas tasub seda teha?
Ennast muutes võite vastu pidada kõige rohkem aasta, mille jooksul hakkab teie sees üha enam maad võtma rahulolematus, rahuldamatus ja sisemine konflikt.
Ühel heal päeval paiskate selle kõik endast välja ning süüdistate partnerit oma pattudes ja ebaõnnestunud suhetes. Aga kas tema on selles süüdi? Tema ju ei teeselnud ega seadnud end teie järgi. Seda tegite teie. Seega, kui näete, et teie huvid, vaated ja eluviis on täiesti erinevad, katkestage suhe! Sellega teete suure teene nii endale kui teisele inimesele. Aga kui teisel etapil on teil partneriga kõik hästi, teid rahuldab tema juures kõik, teile pakuvad naudingut ühed ja samad asjad, siis täiskäik edasi kolmanda etapi juurde.
3. etapp: Kas te saate oma inimese peale loota? Kas teda saab usaldada? Kas temaga koos saab üldse midagi planeerida ja ellu viia?
Oletagem, et naine ei suuda enne reisile minekut asju kokku pakkida, tal lihtsalt ei õnnestu seda vajalikul viisil teha, seevastu mehel õnnestub see mõne minutiga. Jääb mulje, nagu oleks ta sünnist saati seljakotte ja kohvreid pakkinud. Ta mäletab, millises taskus on dokumendid, vesi või taskulamp. Naine aga on suuteline hotellikohti broneerima, pileteid hankima, kindlustust vormistama, reisisihti valima ja kindlaks tegema, kuidas sihtkohta pärale jõuda. Mees ei kannata silmaotsaski asjaajamist. Koos moodustavad nad aga suurepärase tiimi, mis põhimõtteliselt ongi harmooniline suhe! Neil on üks eesmärk, mõlemad teevad seda, mida väga hästi oskavad, mõlemad on tulemusega rahul. Keegi ei sunni end vägisi midagi tegema ega püüa end teise nimel muuta.
Halvim variant on see, kui mõlemal on üks eesmärk – reis, kuid üks pakib kohvreid, ostab toiduaineid, pileteid, vormistab kindlustust, samal ajal kui teine ootab ja näägutab: „Kas saad varsti? Meil on aeg minema hakata! Mis sa seal kohmitsed?“ Pole kahtlustki, et selline reis lõpeb halvasti!
Seega, kui ka kolmandal etapil teil kõik klapib, siis oletegi see õnnelik paar, kes võib koos elada ning kelle suhe võib ainult tugevneda ja areneda. Teie suhe on läbi tunnetatud ja te hakkate elama harmooniliselt.
Kui alustada tutvust vastupidi, „ülalt alla“, see tähendab peast, siis sellised suhted jooksevad kahjuks karile, kuidas te ka ei püüaks. Kui me esimese asjana hakkame analüüsima ja arvestama, siis lähtume teatud šabloonist, mis on kujunenud vanemate või oma ebaõnnestunud kogemuse najal. Siis hakkame juba esimesel kohtumisel inimest raamidesse suruma.
Näiteks kui te inimesega kohtumisel ei oska kasutada süsteemi „alt üles“, siis teie süsteem hakkab nii tööle: esimestest minutitest peale hakkate analüüsima, kui palju ta teenib, millise autoga sõidab, milliseid rõivaid kannab, milline on ta ühiskondlik positsioon, kas ta on valmis perekonda looma, mitu last tahab saada – ehk teie kohting võib hakata meenutama ülekuulamist.
Pärast seda, kui olete inimese enam-vähem raamidesse surunud ja pigistanud silmad kinni mõnede väga oluliste pisiasjade ees, hakkate oma keha veenma, et see reageeriks. Meie aju on väga võimas tööriist ja seda veenda on väga lihtne – tuleb vaid kasutada õigeid argumente. Oletagem, et teil õnnestus oma keha ära rääkida ja teil tekib lähedane suhe, kuhu kuulub ka seks. Kuid see seks ei paku rahuldust, rahulolu ega kutsu esile armastuse energiat, vaid hoopis rahulolematust, tigedust ja negatiivseid tundeid. Tagajärg on teada…
Kokkuvõte : Igaüks valib ise viisi, kuidas OMA inimest ära tunda. Kellelgi on ehk kergem ja kiirem variant. Mina püüdsin sõnastada oma arusaamad, lähtudes isiklikest ja tuttavate kogemustest. Tahaks uskuda, et minu kirjutatu aitab armastatud inimese otsimise aega lühendada ja mitte raisata aega suhetele, mis ei rõõmusta ei hinge, südant ega keha.
-Delia
Photo by Lauren Rader on Unsplash