Category Archives: Delia mõtted

Kas meil on alati valikuvõimalus?

Sa sünnid, kasvad, armud, abiellud, elad koos „X” arvu kuid või aastaid ja ühel hetkel avastad, et sulle ei paku enam miski rõõmu. Sind hakkavad häirima pisiasjad. Sa ei saa enam oma kaaslasest aru. Vahest sind häirib kõik mida teine inimene teeb või ei tee. Sa ei saa lastest aru ja lapsed ei taha sinust aru saada.

Märkad, et keegi eriti ei taha sinuga aega veeta ja ka sina ise ei viitsi enam oma aega kellegi peale raisata…Igaüks tegeleb oma asjadega, on üha rohkem omaette ning kunagistest armunutest ja armastavatest inimestest saavad ühel hetkel lihtsalt toanaabrid.

Mis siis tegelikult juhtub?

Kuhu kaovad tunded, emotsioonid, rõõm, huvi elu vastu? Miks kõik muutub? Kas on üldse võimalik kõik see tagasi tuua?

Alustame algusest….

Sa sünnid. Üldjuhul on kõik lapsed alguses täis rõõmu, armastust, sind huvitavad kõik asjad selles põnevas maailmas.Oled pisike, armas laps, säravate silmade ja alati naeratava suuga. Isegi kui vanemad sinuga pahandavad või sind halvasti kohtlevad, ei oska sa alguses vihastada, sa naeratad oma hambutu suuga ning ikka ja jälle sirutad oma väiksed käekesed vanemate poole, et neid kallistada. Sa usaldad, sa oled täis armastust!

Siis sa kasvad suuremaks.

Sul on hästi palju küsimusi, sa avastad maailma, sul on vaja kõike proovida ja katsuda. Kas sa saad kiita kui võtad ilusa, särava vaasi kapist või laod põrandale emale kingitud kallid hõbedased lusikad, või üritad pilti teha isa kalli fotokaga? Ja kui veel miskit läheb katki, siis üldjuhul sind karistatakse ja pannakse nurka ja kindlasti mitte keegi sind ei kallista selle eest. Siis veel ei lasta sul multikaid vaadata ja õue ka ei saa. Ja mille eest? Kas sulle on eelnevalt selgitatud, miks ei tohi seda või teist teha?

Paljud meist ei tea siiani vastuseid nendele küsimustele. Kas sinul tekkisid head emotsioonid kõike seda läbi elades? Koolis ei saa jällegi õpetajad sinust aru ja sina ei saa nendest aru. Kodus peab aru andma miks on päevikus nelja ja viie asemel kaks…..kas need on head emotsioonid?

Sa kasvad suureks ja armud.

Ja siis sulle hetkeks tundubki, et kaua oodatud ÕNN on lõpuks käes. Sulle kallis inimene toetab sind, saab sinust aru, teeb sinu heaks kõike mida vajad ja mida varem keegi pole viitsinud teha, ta kuulab sind. Käite kõikjal koos, teete kõike koos ja sulle tõesti tundub, et oled Õnnelik. Siin on sinu elu kõrghetked, kõik emotsioonid on laes!

Paari aasta pärast avastad, et kallim üha vähem nõus sinuga koos aega veetma, kuid sul on sisemine jõud ja usk, et see kõik on ajutine. Sul on veel häid emotsioone mida saab jagada. Sa üritad saada seda tähelepanu mis sul alguses oli, üritad veel midagi ette võtta. Aastatega tekib häid emotsioone üha vähem ja vähem kuna teine pool ei „toida” sind. Ja sul endal ei ole ka soovi emotsionaalselt teist inimest “toita”. Vaikselt sulgud oma kapslisse, sest ei ole ju mõtet küsida või rääkida. Ja siis juhtub kõige hullem, sa sured emotsionaalselt.

Sa paned oma südame lukku.

Sa ei tahagi enam mitte midagi teha, sa muutud elavaks surnuks. Sa nagu elad, aga samas ei ela kah. Veedad tuimalt oma päevi mitte midagi rääkides ega tundes. Ja tiksud sedasi kuni keha sureb ja see maha maetakse….

Aga hea uudis on see ja ma ei väsi kordamast, et meil on ALATI valikuvõimalus. Sul on iga sekund võimalus valida!

Millise elu valid endale Sina?

Kui sa tunned, et head emotsioonid on kadumas ja kuskilt ei tule seda toetavat energiat, siis on sul endal võimalik valida mida edasi teha! Kui oled teadlik ja saad aru mis hetkel toimub, saad sa seda muuta, siin ja praegu. Sa ei pea ennast piinama, nutma, nukrutsema, süüdistama, kahetsema ja haletsema. Sa saad teha midagi, mis teeb su tuju paremaks, midagi mis tekitab sinus jälle neid häid emotsioone ja viib sind elus edasi.

Jah, lapsena ei saanud me eriti midagi ette võtta, aga praegu?

Tekita ise teistes häid emotsioone, tee komplimente, tee nalja, tee kingitusi, selleks ei pea olema alati põhjust. Kuula teisi inimesi, äkki karjub nende hing appi – nad vajavad ka tähelepanu ja seda head armastuse energiat mida me omavahel saame jagada, sest ka nemad on emotsioonidest tühjad!

Ära siis lase oma ja teiste südameid lukku panna, sest kui süda läheb päriselt lukku, on väga raske seda südant uuesti avada. Toida ennast ja teisi igas hetkes heade emotsioonidega ja ava taas oma süda armastusele!

-Delia

Kas sina julged olla sina ise?

Kui tihti oleme me lapsepõlves kuulnud : “Tee seda nii” või “Seda niimoodi ei tehta!”; “Seda teha ei tohi!” või “Normaalsed inimesed sedasi ei tee!”; “Ära pane seda selga, see on nõme!”….. ja nii edasi. Kui oleme suureks saanud, siis kuuleme me ikka veel neid samu kommentaare ja teiste õpetusi. Me võtame need omaks ja arvame, et see ongi meie elu ja nii peabki elama: seda ei saa ja seda ei või; mida teised mõtlevad?; kui ma teen asju teistmoodi,  ei ole ma nagu teised, siis ei ole ma „NORMAALNE”.

Aga mis tähendab olla normaalne? See tähendab, et sul ei tohi olla oma arvamust, sa pead tegutsema vastavalt süsteemile kus parasjagu asud. Pead järgima selle süsteemi reegleid, mis on sadu aastaid kestnud. Isegi kui sa näed, et need reeglid ei ole inimsõbralikud ei tohi sa midagi öelda, sest sinu arvamus võib tekitada kaose. Sa viid süsteemi tasakaalust välja ja muutud viiruseks, mida tuleb kas ravida või hävitada selleks, et süsteem toimiks edasi. Isegi kui Sinu arvamus või tegu võib muuta inimeste elu palju lihtsamaks ja kergemaks, ei suudeta seda vastu võtta, sest sellega kaasneb muutumine. Süsteem peab võtma sinu arvamust omaks, mitte vastupidi ja see on see, mis ei meeldi kellelegi.

Ja siin on nüüd kaks võimalust:

• Sa kas jätkad hambad risti teiste elu elamist, surud oma soovid, unistused, tunded maha ja alustad enesehävitamisprogrammi. Sa muutud õnnetuks, kurvaks ja kurjaks, sul kaob soov elada, sa enam ei tunne üldse mitte millestki rõõmu ja sa kogu aeg kardad, kusjuures ise ka ei saa aru mida. Küsi endalt: kas sellist elu ma tahangi endale? Kas need on minu hirmud? Minu vastus on Sulle – EI OLE!
  või
• Sa otsustad elada OMA elu, tunda rõõmu sellest, et sa ELAD, et sul on haruldane võimalus olla ERILINE, see kes sa tegelikult oled.

See, kes elab oma elu julgeb väljendada oma arvamust isegi siis, kui teistele see ei meeldi. Ta võtab kriitikat või kommentaare enda kohta kui lihtsalt teiste inimeste arvamust, sest igaühel meist on õigus avaldada oma versioon. Ta ei hakka kunagi vaidlema ja ei hakka oma tõde kellelegi peale suruma. Ta julgeb teha asju teistmoodi kui teised on harjunud. Isegi kui ta eksib ,võtab ta seda mitte läbikukkumise vaid õppetunnina, mille läbi ta saab uue kogemuse. Ta tunneb rõõmu sellest mida ta teeb, sest tal ei ole hirmu teiste inimeste arvamuste ees. Kui VABA inimene mingit asja ei oska, aga tal tekib võimalus järele proovida siis kindel on see, et ta läheb ja teeb selle ära. Ta viib oma unistused täide, ta räägib vabalt oma tunnetest, ta ei jää mitte kunagi istuma ja ootama, et keegi teeks tema eest mingit asja, ta on nii julge, et läheb ise ja hakkab tegutsema.

Mulle isiklikult meeldib teine variant rohkem! Aga Sulle? Kas Sa valid olla nii nagu teised või ikkagi julged sa eristuda? Kuidas Sulle meeldiks elada oma reeglite järgi? Märgin igaks juhuks ära, et Sinu reeglid ei tohiks rikkuda teiste inimeste õigusi. VABA olemine ei tähenda üle laipade kõndimist.

Tehke midagi teistmoodi kui olete harjunud. Ärge mõelge sellest, mida teised selle kohta arvavad! Elu on elamist väärt just nii nagu me ise seda ette kujundame!

-Delia

Photo by I.am_nah on Unsplash