Kas meil on alati valikuvõimalus?
Sa sünnid, kasvad, armud, abiellud, elad koos „X” arvu kuid või aastaid ja ühel hetkel avastad, et sulle ei paku enam miski rõõmu. Sind hakkavad häirima pisiasjad. Sa ei saa enam oma kaaslasest aru. Vahest sind häirib kõik mida teine inimene teeb või ei tee. Sa ei saa lastest aru ja lapsed ei taha sinust aru saada.
Märkad, et keegi eriti ei taha sinuga aega veeta ja ka sina ise ei viitsi enam oma aega kellegi peale raisata…Igaüks tegeleb oma asjadega, on üha rohkem omaette ning kunagistest armunutest ja armastavatest inimestest saavad ühel hetkel lihtsalt toanaabrid.
Mis siis tegelikult juhtub?
Kuhu kaovad tunded, emotsioonid, rõõm, huvi elu vastu? Miks kõik muutub? Kas on üldse võimalik kõik see tagasi tuua?
Alustame algusest….
Sa sünnid. Üldjuhul on kõik lapsed alguses täis rõõmu, armastust, sind huvitavad kõik asjad selles põnevas maailmas.Oled pisike, armas laps, säravate silmade ja alati naeratava suuga. Isegi kui vanemad sinuga pahandavad või sind halvasti kohtlevad, ei oska sa alguses vihastada, sa naeratad oma hambutu suuga ning ikka ja jälle sirutad oma väiksed käekesed vanemate poole, et neid kallistada. Sa usaldad, sa oled täis armastust!
Siis sa kasvad suuremaks.
Sul on hästi palju küsimusi, sa avastad maailma, sul on vaja kõike proovida ja katsuda. Kas sa saad kiita kui võtad ilusa, särava vaasi kapist või laod põrandale emale kingitud kallid hõbedased lusikad, või üritad pilti teha isa kalli fotokaga? Ja kui veel miskit läheb katki, siis üldjuhul sind karistatakse ja pannakse nurka ja kindlasti mitte keegi sind ei kallista selle eest. Siis veel ei lasta sul multikaid vaadata ja õue ka ei saa. Ja mille eest? Kas sulle on eelnevalt selgitatud, miks ei tohi seda või teist teha?
Paljud meist ei tea siiani vastuseid nendele küsimustele. Kas sinul tekkisid head emotsioonid kõike seda läbi elades? Koolis ei saa jällegi õpetajad sinust aru ja sina ei saa nendest aru. Kodus peab aru andma miks on päevikus nelja ja viie asemel kaks…..kas need on head emotsioonid?
Sa kasvad suureks ja armud.
Ja siis sulle hetkeks tundubki, et kaua oodatud ÕNN on lõpuks käes. Sulle kallis inimene toetab sind, saab sinust aru, teeb sinu heaks kõike mida vajad ja mida varem keegi pole viitsinud teha, ta kuulab sind. Käite kõikjal koos, teete kõike koos ja sulle tõesti tundub, et oled Õnnelik. Siin on sinu elu kõrghetked, kõik emotsioonid on laes!
Paari aasta pärast avastad, et kallim üha vähem nõus sinuga koos aega veetma, kuid sul on sisemine jõud ja usk, et see kõik on ajutine. Sul on veel häid emotsioone mida saab jagada. Sa üritad saada seda tähelepanu mis sul alguses oli, üritad veel midagi ette võtta. Aastatega tekib häid emotsioone üha vähem ja vähem kuna teine pool ei „toida” sind. Ja sul endal ei ole ka soovi emotsionaalselt teist inimest “toita”. Vaikselt sulgud oma kapslisse, sest ei ole ju mõtet küsida või rääkida. Ja siis juhtub kõige hullem, sa sured emotsionaalselt.
Sa paned oma südame lukku.
Sa ei tahagi enam mitte midagi teha, sa muutud elavaks surnuks. Sa nagu elad, aga samas ei ela kah. Veedad tuimalt oma päevi mitte midagi rääkides ega tundes. Ja tiksud sedasi kuni keha sureb ja see maha maetakse….
Aga hea uudis on see ja ma ei väsi kordamast, et meil on ALATI valikuvõimalus. Sul on iga sekund võimalus valida!
Millise elu valid endale Sina?
Kui sa tunned, et head emotsioonid on kadumas ja kuskilt ei tule seda toetavat energiat, siis on sul endal võimalik valida mida edasi teha! Kui oled teadlik ja saad aru mis hetkel toimub, saad sa seda muuta, siin ja praegu. Sa ei pea ennast piinama, nutma, nukrutsema, süüdistama, kahetsema ja haletsema. Sa saad teha midagi, mis teeb su tuju paremaks, midagi mis tekitab sinus jälle neid häid emotsioone ja viib sind elus edasi.
Jah, lapsena ei saanud me eriti midagi ette võtta, aga praegu?
Tekita ise teistes häid emotsioone, tee komplimente, tee nalja, tee kingitusi, selleks ei pea olema alati põhjust. Kuula teisi inimesi, äkki karjub nende hing appi – nad vajavad ka tähelepanu ja seda head armastuse energiat mida me omavahel saame jagada, sest ka nemad on emotsioonidest tühjad!
Ära siis lase oma ja teiste südameid lukku panna, sest kui süda läheb päriselt lukku, on väga raske seda südant uuesti avada. Toida ennast ja teisi igas hetkes heade emotsioonidega ja ava taas oma süda armastusele!
-Delia