Kas olete kunagi näinud lendavat lindu, kes hakkab järsku oma tiibade vajalikkuses kahtlema? Continue reading
Category Archives: Energia

Aga on ju tõsi, et kui hakkad välja ütlema ainult seda, mida tegelikult tunned, siis jäävad sinu kõrvale vaid vaimult tugevad, julged, lahked ja avatud inimesed.
Nad toetavad sind sellega, et ütlevad tõtt, kusjuures otse näkku, ja nende kriitika ei tundu kunagi hukkamõistev.
-Delia
Photo by Roberto Nickson on Unsplash
Suhe peaks muutma meid paremaks inimeseks, mitte vastupidi.
Kui suhtes peame ennast pidevalt teise inimese järgi kohandama, kaotades seejuures iseendaks olemise võimaluse, siis ei ole see päris õige või ütleksin pigem, et see ei ole üldse õige.
Tulemuseks on kaks õnnetut inimest, kes kannavad endas solvumise, rahulolematuse ja pettumuse energiat. Selliste inimestega ei tahaks väga suhelda.
Püüelgem selliste suhete poole, mis toovad meile ainult rõõmu!
-Delia
Photo by Toa Heftiba on Unsplash
Rahulik olla ei tähenda emotsioone vägisi tagasi hoida ja veenda end selles, et oled rahulik.
Rahulik olla tähendab seisundit, kus mõistad toimuvat ja kõige selle juures pole sul tahtmist kellegagi vaielda ega konflikti minna.
-Delia
Photo by Faye Cornish on Unsplash
Kui õpid kergelt lahti laskma..
Kui õpid inimestest, asjadest ja olukordadest kergelt lahti laskma, kui võtad rõõmuga vastu kõik, mis elul sulle pakkuda on, otsib õnn sind tahes või tahtmata üles, ükskõik kus sa ka ei viibiks.
-Delia.
Photo by Jared Rice on Unsplash

No ja mis sellest, et ta ei oska süüa teha ega ole kodutööde fanaatik.
See-eest on ta pilgus nii palju kirge ja armastust, et ma olen valmis ise kõike tegema – kui ainult ta tuli põletaks mind ikka uuesti ja uuesti.
-Delia
Photo by Molly Mears on Unsplash
Mitu kilogrammi mahutab su armastusekarikas?

Elasid kord mees ja naine. Mõlemad unistasid partnerist, kellega nad saaksid olla nemad ise, jagada nii rõõmu kui muret, kuigi jumal hoidku viimase eest.
Ühel neist oli armastuse, mõistmise ja sallivuse vastuvõtmise ning andmise võimet 80 kg, aga teisel oli sedasama andmise ja vastuvõtmise võimet 20 kg. Vastuvõtmise ja andmise võime all mõtlen ma võimet süüvida inimestevahelistesse suhetesse, võimet asja olemust mõista ja seejuures neutraalseks jääda ning mitte hukka mõista. Kui rääkida armastusest, siis kui sügavalt oled valmis end partnerile avama ning kui avali ja haavatav võid olla selle nimel, et kogeda tõelist armastust? Kuivõrd aus oled iseenda ja lähedase inimese vastu?
Niisiis, karmaseaduse järgi see mees ja naine kohtuvad.
Mõlemal sõidab katus juba teisel kohtumisel. Mõlemad tunnevad, et on kohanud oma teist poolt. Nad hakkavad koos elama, kuid mõne aja pärast saavad mõlemad aru, et nende suhetes on midagi viltu. Mõlemale hakkab tunduma, et nende vahel pole armastust. Lõpuks minnakse lahku, juhtunut mõistmata.
Aga juhtunud oli vaat mis: armastus oli tegelikult olemas ja mõlemad tahtsid teineteist õnnelikuks teha. Kuid tuletan meelde, et ühel oli armastust 80 kg, aga teisel kõigest 20 kg. Nii mees kui naine andsid endast kõik, kuid ühele tundus, et armastust on vähevõitu, aga teisele, et seda on nii palju, et lausa koormab.
Kui karikas mahutab kõigest 20 kg, siis ei saa sinna mitte mingil moel sisse pressida 80, see pole lihtsalt võimalik. On vaid kaks varianti: karikas mingil müstilisel moel laiemaks ja sügavamaks teha või teise vastu välja vahetada. Esimesel juhul nõuab see inimeselt palju pingutust, sisemist teadvustamist ja tunnetamist. Üldiselt ei hakata riskima, ei taheta midagi muuta ega ammugi endaga tööd teha.
Teise varinadi puhul võidavad kõik!
Väiksem karikas kohtab enda suurust karikat ja neil kujunevad harmoonilised suhted, kuna kumbki ei täida teist pilgeni. Suurem karikas kohtab samuti enda suurust karikat ja tunneb elurõõmu tunnete täiusest.
Räägin seda selleks, et kui teie suhetes on mõra, ei tasu teineteist süüdistada. Lihtsalt püüdke mõõta enda ja oma partneri karika sügavust, seejärel arutage ja otsustage, mida teha edasi. Siin pole süüdlasi. Siin on kõigil õigus! Vahe on vaid tunnete sügavuses ja vastuvõtmise võimes. Ärge püüdke teineteist muuta, vaid otsige enda sarnaseid ning õnn tuleb teie õuele!
P.S. Kui karikas mahutab vähe armastust, siis huvi sisemaailma vastu puudub, on ainult materiaalsus, kasu, kadedus. Ka intiimsusest pole mõtet rääkida, kuna selleks pole aega. Armatsetakse kõigest 5 minutit, kui veab, siis 10. Tunnetest ei räägita, tavaliselt ei vaadata partnerile silma ning ammugi ei huvituta tema heaolust ega emotsionaalsest seisundist.
Kui karikas mahutab palju armastust, siis on tunded kõige tähtsamad. Siin pole eesmärk rohkem raha teenida ja naabrist üle olla, vaid jagada õnne ja rõõmu (seisundit) teistega. Kui rääkida intiimsusest, on tunded ja andmise soov nii sügav, et kaovad kõik piirid, hirmud ja kahtlused. Vaadata oma armsamale silma ja sulada temaga ühte – see kõik nõuab aega. Need, kelle karikas on sügav, leiavad selleks aega mitte 5, mitte 10 minutit, vaid 5 tundi ning isegi 36. Kes mõistab, millest ma räägin, see mõistab. Kes ei mõista, siis vabandage…
-Delia
Photo by Elena Mozhvilo on Unsplash
Mis hävitab suhted?
Mõni aasta tagasi seadsin endale eesmärgi kohata õnnelikku naist, kas või ühtainustki.
Seejuures pidi see naine tingimata olema juba eos kõigi tõeliselt õnneliku naise omadustega: selline, keda poleks elu õpetanud, kes poleks käinud läbi tule ja vee, vaid oleks sünnist saati õnnelik. Niisugune soov tekkis huvist sellise naise elu vastu ja küsimusest „Mida ta teeb või ei tee suhetes meestega teisiti kui tavalised daamid, kes ainult unistavad õnnelikust elust?“

Mu suureks pettumuseks ei ole mul õnnestunud teda kohata. Kuid otsingute ajal tutvusin ma imeliste olenditega, kes tänu elukogemusele ja puhkenud naiselikkusele lasid oma ellu selle tabamatu naiseliku õnne. Need jumalannad olid kehaehituselt, välimuselt, hariduselt täiesti erinevad. Kuid nad olid meestest vaimustatud. Neile on mees inimene, kellele pole miski võimatu! Nende silmis põleb kireleek, nende liigutustest hoovab rahu ja graatsiat, nende kõne on kui mõõdetud.
Õnnelike naiste ja õnnelike suhete saladus on minu arust täiesti lihtsates asjades. Kuid miks 99% naistest ei tea seda või teavad, aga seejuures teevad vaistlikult kõike vastupidi.
Tuleb lasta mehel olla mees!
Kuid mis toimub ümberringi? Jah, ajalooliselt on nii kujunenud, et mehi on sõdade tõttu olnud vähem kui naisi. Naised on leseks jäänud ja neil on tulnud majapidamise ja väikeste lastega ise hakkama saada ning veel kolmel töökohal töötada. Naised on olnud kui veohobused – väsimusest, hirmust ja üksindusest kustunud pilguga. Tõenäoliselt pole neil naiselikkusest olnud aega mõeldagi ja kõige selle tulemuseks on tänapäeva naise kõikumatu veendumus, et ta saab ise kõigega hakkama. Kuid meenutagem, et kakelda, kaitsta, ellujäämise eest võidelda on algselt olnud ikka meeste asi, aga naise roll on olnud kodukollet hoida. Mees on toitja, aga naine hoidja. Mees on vallutaja, aga naine tänulik ja leebe muusa.
Vead, mida naised teevad:
- Laenavad meestele raha, maksavad nende arveid, võtavad enda peale nende rahalised kohustused. Tõsiselt, daamid, kas see tõesti tõmbab teid käima? Kas see täidab teid energiaga, kas te muutute sellest seksikamaks, rahulikumaks, harmoonilisemaks? Või löövad teil tõepoolest sellest silmad särama??? Tõeline mees ei lubaks iialgi teil nii käituda! Esiteks, teadke, see võib teda solvata, mille tagajärjel kaotab ta huvi teie kui naise vastu, kuna te näitate talle kujundlikult, et ei pea teda meheks, ei usalda teda ega näe temas väärilist partnerit. Teiseks, niisugune käitumine meelitab ligi selliseid mehi, kes ei taha oma tegude eest vastutada ja ainult rõõmustavad selle üle, et nende kõrval on selline „tugev ja mehine“ naine, kes kõigega toime tuleb.
- Ajavad alati oma õigust taga ja targutavad. Isegi kui teil on viis kõrgharidust ja te tõepoolest oskate torusid parandada, siis jumala eest, pole vaja seda väljanäitusele panna. Lõppude lõpuks ei ela ta ju koos meesterahvaga. Ajusid ragistada saab ta ka tööl. Ja teie targad nõuanded viivad ta endast välja, kuna nendes nõuannetes kuuleb ta ainult seda, et ta pole mitte millekski võimeline. See on temale kõige otsesem alandus. Kas pärast seda saab juttu olla romantilisest õhtust?
- Püütakse meest teenindada, jättes enda hooletusse. Orjus on ammu kaotatud ja tegelikult pole mehele vaja teenijannat, vaid naist, kes – tsiteerin miljonäri sõnu –„oskab arukalt mu teenitud raha kulutada, olla rõõmsameelne ja hoolitsetud, mind imetleda ja minusse uskuda.“ Mis te sellest arvate?
Tulemus: naine on siis õnnelik, kui teab, mida tahab. Kui on enesepiisav, absoluutselt aus ja iseendale ning oma intuitsioonile truu. Ta usaldab meest ja on veendunud, et ta mees on maailma parim. Ta oskab oma mõistuse välja lülitada (aju, loogilise mõtlemise) ja ei kannata nuhikompleksi all. Oskab pisiasjadest rõõmu tunda, räägib oma tunnetest, oskab küsida, vastu võtta, tänulik olla. Ka hindab ta oma meest ja ei sattu hüsteerikasse, kui sel on tööl ebameeldivusi.
Kui naine on õnnelik, tõmbab ta väärilisi mehi magnetina ligi. Kui mees teie kõrval rahuneb ja tahab teile kingitusi teha, siis olete õigel teel. Kui ta aga ärritub ja on pinges, siis tuleb oma õnnelikke suhteid puudutavad veendumused üle vaadata ning otsida võimalust omandada naiselik kõrgharidus.
Naeratage sagedamini ja olge õnnelik!
-Delia
Photo by Rick J. Brown on Unsplash
Kas abielumehesse armunud?
Mehe hinnang situatsioonile:
Abielumehega võivad tekkida suhted täiesti erinevatel naistel. Selle vastu pole kaitstud ükski õrnema soo esindaja – siin ei mängi mingit rolli vanus, haridus, etniline kuuluvus ega kultuuritase. Samuti võin kinnitada, et tihtilugu leiab abielumehe armuke end lõhkise küna eest – üksi ja vahel sügava haavaga südames. Ükskõik kui tark ja kogenud armastuskolmnurga tekitanud naine ka poleks, on sellest väljatulek valus. Continue reading
Miks eneseabiraamatud ja -koolitused ei aita?
Viimasel ajal olen hakanud tähele panema, et enamik mu tuttavaid, kes püüavad oma teadvust avardada, ei aita enam ei eneseabiraamatud, -koolitused ega kõikvõimalikud teraapiad. Paljudel vajuvad lihtsalt käed rüppe, aga asjatud püüded vabaneda ebameeldivatest negatiivsetest mõtetest ja saavutada sisemine harmoonia, toovad ajuti pisarad silma.
On inimesi, kes saavad aastaid kokku. Nad mediteerivad, puhastavad aurat, põletavad küünlaid. Joovad mingite rohtude leotisi, pärast oksendavad, vehivad vihtade või hobusesabadega, kannavad kaelas kanajalgu – ikka selleks, et saada paremaks inimeseks, vaimsemaks ja „puhtamaks“. Võib-olla see kõik ehk avardabki teadvust. Rahustab mõistust, teeb inimese lahkemaks, ausamaks, õiglasemaks. Võimalik, et kellelgi on pärast neid rituaale isegi õnnestunud valgustatuks saada.
Ma ei taha mitte mingil juhul öelda, et selles on midagi halba ja seda pole vaja teha. Kellele meeldib – lasku aga käia! Kuid mida teha siis, kui see ei aita? Rahakott jääb aina kõhnemaks, elus pole mingeid muutusi, lubatud küllus ei saabu, koolitused muutuvad üha kallimaks ja ka kõik terapeudid on “otsas“.
Jagan teiega oma kogemust:
Tegelikult on igasse inimesesse sünnist saati programmeeritud küsimuste ja vastuste süsteem.
Iga inimene on suuteline endalt küsides vastuse saama. Igal indiviidil on oma programm, vastavalt elueesmärgile. Ja selleks pole vaja kuhugi mediteerima minna või „spetsialisti“ juurde joosta. Tuleb lihtsalt ennast ja oma keha kuulda võtta, kuulata vastust ja tegutseda.
Mingil põhjusel hakkab enamikul inimestel teatud eluperioodil süsteem tõrkuma. Nad langetavad otsuse, täiesti arusaamatul põhjusel, et keegi teine saab otsustada, mida ja kuidas neil teha tuleb. Alateadlikult hakkavad nad kuulda võtma „nõuandjate“ arvamust. Ja mida rohkem nad seda teevad, seda vähem kuulevad vastuseid. Seda nõrgemini reageerib nende keha. Seda õnnetumana nad end tunnevad.
Kui inimene lakkab ennast kuulamast, raiskab ta oma eluenergiat väliste allikate toetamisele.
Selle tagajärjel võib ta ühel hommikul leida voodist oma peaaegu elutu keha ja näha oma eksistentsi lõppu. Paljud just nii teise ilma lahkuvadki, riskimata proovida oma elus midagi muuta. Kuid ärgem rääkigem kurbadest asjadest. Tegelikult pole kõik nii keeruline ja hirmus. Toon teile ühe väga hea näite, kuidas mina jõudsin toimuva mõistmises täiesti uuele tasandile ning avastan iga päev enda jaoks uusi tegelikkuse juhtimise võimalusi.
Kujutlegem, et meie keha on ettevõte. Igal ettevõttel on omanik ja töötajad, on ju nii? Omanik palkab kõige motiveeritumaid töötajaid, et ettevõte toodaks kasumit. Omaniku ülesanne on anda töötajatele täpseid korraldusi ja juhiseid, kontrollida tootmisprotsessi, motiveerida ja ergutada. Töötajate motiveeritus ja pühendumus sõltub sellest, kuivõrd nad omanikku usaldavad. Sel juhul on loogiline oletada, et omanik on väga adekvaatne ja sihikindel inimene, kes teab, mida tahab, seega oskab ka ressursse juhtida ning oma alluvate tööd ja püüdlusi hinnata. Tulemuseks on kasumlik ettevõte, kus kõik on rahul.
Nüüd vaatame oma ettevõtet teisest küljest. Keha on ettevõte, mille omanik teie olete (peaolend, kes on loonud oma tulevase kehastuse keha). Enne oma praegust kehastumist olite valinud elueesmärgi, mille kohustusite oma elu jooksul maal täitma. Kuna teil, peaolendil, pole eelmistest kehastumistest piisavalt teadmisi ega kogemusi, siis on teil vaja abilisi – töötajaid, kes aitaksid teil eesmärki saavutada. Teisisõnu, te lõite meeskonna olenditest, kes soovivad kehastuda koos teiega (organitena), Ja sellega realiseerida oma „unistusi“, mis on jäänud teostamata eelmistes eludes. Olete kokku leppinud, et usaldate, mõistate üksteist ja teie ettevõte-keha hakkab funktsioneerima tõrgeteta süsteemis.
Kõik oleks hästi, kui pärast sündi ja teatud eas oleksite hakanud teadlikult elama ehk oma keha, soove, emotsioone kuulama. Olendid (abilised-töötajad) ju tegid oma tööd ja ütlesid teile imikueas ette, mida ja kuidas teha. Neil oli meeles kokkulepe, mille olid omanikuga sõlminud, ja tegid oma tööd kohusetundlikult.
Kahjuks pole kõigil lastel teadlikud vanemad.
Raske on ennast kuulata, kui su iga sammu kontrollitakse, otsustatakse sinu eest , mida ja kuidas sa pead tegema. Tihtilugu sunnitakse last vägisi tegelema sellega, millega ta mitte kunagi tegelema ei hakkaks, kuna see ei sobi ta praeguse kehastuse plaanidega.
Näiteks kehastus laps selleks, et saada suure muusiku kogemuse, oletagem, et pianisti. Aga vanemad ignoreerisid lapse soove tegeleda muusikaga, arvates, et see on asjatu ajaraiskamine ja muusikaga pole võimalik leiba teenida. Vanemad nägid last ehitusväljakul raske tööga elatist teenimas, sest nende arvates annab vaid töö ja vaev inimesele väärikust.
Selle tõttu võibki tekkida inimese süsteemis tõrge. Olendid täidavad oma ülesandeid nagu kord ja kohus, andes signaale tegutsemiseks. Aga kui nooruk teadlikkuse puudumise tõttu ignoreerib pidevalt oma abiliste juhtnööre, viib see selleni, et neil vajuvad käed rüppe. Nad tahavad üha vähem töötada selles ettevõttes, teha seda tööd ning teenida omanikku, kes pole võimeline juhtima.
Kui nooruk 16-18-aasta vanuseni pole õppinud kuulama ja kuulma oma keha, siis edaspidine elu võib minu tähelepanekute järgi muutuda lõpmatuks kannatuseks, rahulolematuseks ja haigusteks.
Muide, mis toimub ettevõttes, kui töötajad pole juhtkonnaga rahul? Kas nad on motiveeritud midagi tegema? Kas nad tahavad teha ettepanekuid tootmise optimeerimiseks? Töötajate enamik lihtsalt istub ja raiskab energiat täiesti mittevajalikele tegevustele. Pooled joovad pidevalt kohvi, loevad ajalehti, surfavad internetis või lihtsalt vahivad aknast välja. Võimalik, et nad isegi ei mäleta enam, kes on ettevõtte omanik ja mis eesmärgil neid tööle palgati. Sellises olukorras pole inimene võimeline saavutama ühtegi eesmärki. Ta ei suuda lahendada elulisi probleeme, suhelda normaalselt armastatud inimestega või lasta lahti olukorrast, mis on närinud teda juba mitu aastat järjest.
Aga põhjus on selles, et nende olendite kriitilisel massil, kellest me koosneme (üle 50%), on kõikide meie üleelamiste ja soovide kohta oma arvamus. Ja kuna nad omanikku ehk meid ei usalda, siis ongi meie elu üks suur tohuvabohu.
Toon näite. Elab ettevõte nimega Margus. Selle ettevõtte omanik unistab maja ostust mere äärde. Aga ettevõtte töötajad pole maja ostust karvavõrdki huvitatud, sest enamikul alluvatel oli eelmistes kehastumistes mereäärse majaga negatiivne kogemus. Kellegi maja põles maha, kellegi maja sai üleujutuse tõttu kannatada. Kui palju Margus ka ei töötaks, kui palju jõudu ja energiat maja ostu ei panustaks, ei tule tal sellest midagi välja seni, kuni ta pole oma töötajatega kokkulepet saavutanud. Aga selleks peab ta paluma neil endaga koostööd teha. Äratama neis uuesti usalduse, selgitama kõikidele, et mis oli, see oli, aga praegu on kõik teisiti ja omanikuna vastutab ta toimunu eest.
Teine näide. Ettevõte Diana läks lahku oma mehest, ettevõttest Toomas. Teisisõnu, omanik otsustas, et ta on suhtes õnnetu ja edasine koostöö Toomasega ei tõota kummalegi ettevõttele head. Diana kolis teise linna, üüris korteri ja hakkas üksi elama. Kuid ta ei suutnud minutikski visata peast mõtteid endisest mehest. Terve aasta ärkas ta mõtetega eksmehest ja tihtilugu püüdis temaga enesele aru andmata ühendust võtta. Lõpuks hakkas see Dianat veidi ärritama, sest ta ei suutnud keskenduda oma isiklikele asjadele ja elada täiel rinnal oma elu.
Aga mis tegelikult toimus?
Omanik langetas otsuse lõpetada ettevõttega Toomas koostöö. Kuna omaniku ja töötajate vahel polnud mõistmist ega usaldust, siis töötajad ei reageerinud ta otsusele ja jätkasid koostööd ettevõttega Toomas energeetilisel tasandil.
Näitlikult oli kõik nii: Suurem osa töötajatest istusid ettevõtte aknalaudadel ja suhtlesid lahtise akna kaudu eksmehe töötajatega. Kuid kõik muutus, kui Diana otsustas tegutsema hakata ja ohjad enda kätte võtta. Ta tegi oma töötajatele ettepaneku koostööd tegema hakata. Palus kõikidelt andestust selle eest, et paljude aastate jooksul ei olnud täitnud enda kui peaolendi funktsioone ega pidanud kinni lepingust, mille oli sõlminud teistega, kes olid ilmutanud soovi kehastuda vahetult enne kehastumist. Ka lubas ta edaspidi kuulata nende arvamust ja teha kõik võimaliku, et tema ja töötajate suhted oleksid kõige kõrgemal tasemel.
Kogu see protsess kestis kolm päeva. Kolmanda päeva õhtul tundis Diana energiatulva ja mõtted endisest mehest haihtusid. Kõigest kuu ajaga realiseeris ta oma plaanid, milleks tal enne energiat polnud piisanud. Äkki hakkasid ta sissetulekud suurenema, ja ta sisemine seisund muutus sedavõrd harmooniliseks, et nüüd alustab ta igat päeva, naeratus huulil. See on konkreetne juhtum elust enesest!
Tähendab lause „Kõigepealt tuleb oma peas kord majja luua, alles seejärel püüda seda teiste peades teha“, on tõsi. Mitte teisi ei pea muutma, vaid ennast. Mitte teistele ei tule armastust saata, vaid iseendale, oma sisemaailma, oma kehale ja oma olenditele, kes vajavad kõige enam toetust, armastust ja mõistmist.
Kui inimene saavutab oma sisemaailmaga harmoonia ehk hakkab oma alluvatega koostööd tegema, siis reageerib ka välismaailm momentaanselt. See inimene, kes on iseendaga harmoonilistes suhetes, tõmbab ligi inimesi, häid sündmusi, küllust. Ettevõte, kus on sõbralik tööõhkkond ning motiveeritud töötajad, meelitab ligi välispartnereid ja investoreid, millega kaasneb käibe ja seega ka kasumi suurenemine.
Harmooniline inimene on alati terve ja rahulik. Ta näeb, mis toimub ja mõistab toimunut ja selle põhjusi. Ta ei räägi kunagi teise inimese kohta halba, sest teab suurepäraselt, et kõik me oleme üksteisega seotud, ja kõike, mida teeme, teeme ainult iseendale.
Vastan küsimusele, mille esitasin artikli alguses. Mida teha, kui miski ei aita? Vastus: ärge otsige vastuseid väljastpoolt! Mitte ükski terapeut, mitte ükski meditatsioon ja mitte ükski ravimtaim ei anna teile vastust ega lahendust, kuni te ei õpi suhtlema oma keha ja abilistega, kes lihtsalt janunevad selle järele, et saaks oma teadmisi teiega jagada.
Ükski teine inimene ei saa teie elus midagi muuta, sest ta ei tea, kuidas töötab teie süsteem ja milline on teie eelmiste elude pagas.
Teisisõnu, piimatoodete ettevõtte omanik ei saa kuidagi aidata meditsiiniseadmeid tootva ettevõtte omanikku, kuna ettevõtete spetsiifika on täiesti erinev.
Lihtsalt pöörake nägu enda poole ja tehke kõik mis võimalik, et mõista, mida räägivad teile teie keha ja teie olendid (teie sisehääl) ning tegutsege nende korralduste järgi.
Kui see artikkel kedagi ärritas või kutsus esile negatiivsete emotsioonide tulva, siis on põhjuseks see, et teie ettevõttes ei lähe kõik päris libedalt. 😊
Edu läbirääkimisteks oma töötajatega!
-Delia
Русский








