РусскийMul on valus vaadata minevikku kinni jäänud inimesi. Neil on raske tõelisi muutusi aktsepteerida, raske oma muretsemisest ja solvumistest lahti lasta ja raske uskuda, et on võimalik elada teisiti, ilma solvumiseta, ilma muretsemiseta, ilma vihkamise ja mõistmatuseta.
Üldjuhul on selliste inimeste elu täis hirmu. Ja kõik, mida nad siin elus teevad, tuleb hirmutundest. Nad kardavad, mida teised neist arvavad, nad kardavad haigestuda, kaotada töö ja on veel tuhat asja, mida nad kardavad. Kas pole lihtsam saata oma hirm kuu peale? Kui palju energiat on vaja, et istuda, muretseda, närveerida ja paanitseda. Mis vahet sellel on, mida teised sinust arvavad? Peaasi, mis sa ise endast arvad või mis? Elu on näidanud, et hoolimata sellest, kuidas sa ka ei üritaks kõigile meele järele olla, leidub alati neid, kellele sa ei meeldi. Milleks siis karta?
Kas sa kardad haigeks jääda? No kui sa oled masohhist, siis karda edasi, lihtsalt pea alati meeles, et hirmuenergia tõmbab sinu poole ALATI seda, mida sa kardad! Kui sa aga hoolimata mittekartmisest siiski haigeks jääd, siis võta seda kui väikest puhkust. Heida pikali, joo teed, vaata mõnda head filmi või kui sul on ikka väga halb, siis lihtsalt maga. Pole vaja hädaldada ega küsida, milleks see sulle kõik, millega oled selle ära teeninud. Sa ei pea olema ohvri energias. Kui haigeks jäid, siis oli nii vaja ja kõik.
Kaotasid töö? Rõõmusta! Sulle anti võimalus alustada millegi uue ja huvitavaga, just sellega, mis sulle meeldib!
Ja mis ka ei juhtuks, küsi alati: “Kas minus räägib nüüd hirm või armastus? Kuidas käituks armastus praeguses situatsioonis?
Armastus ei tõsta häält, ei süüdista, ei peksa, ei ole ebaviisakas, ei tõukle, ei salva,ei alanda. Armastus on igas inimeses olemas, kuid mitte kõik inimesed ei luba endal armastuses elada. Seda suudavad vaid need, kes aktsepteerivad end sellisena, nagu nad on, koos kõigi oma puudustega, kes ei karda nende inimeste hukkamõistu, kes pole armastust tundnud.
-Delia
Photo by Bernard Hermant on Unsplash