Arengufaas II.
Liigume edasi. Ärkvel inimene saab juba aru, et oma elu elamiseks ei ole tal vaja kedagi kummardada. Aga enne seda saab ta aru, et tal on võimalus ja õigus elada oma elu. Ta avastab ükskord, et see energia, mida ta teisele mitteteadlikult jaganud oli, kuulub siiski temale ja otstarbekas oleks seda kasutada enda hüvanguks ning enda unistuste loomiseks.
Sel hetkel hakkab ta tundma, et on teistest inimestest justkui üle, ja tema MINA lööb särama. Tal tekkib tahtmine teisi õpetada, et oma väärtust tõsta (kuigi ta ise seda ei tea, et see nii on). Tihti kuuleb sõna MINA, MINA, MINA, kuid ma ütleks, et see on pigem hea märk. Siin tuleb lihtsalt rõõmu tunda selle inimese üle, sest ta liigub õiges suunas ja tema süda avaneb armastusele ning rõõmule.
Samuti tekkib tegevus, töö või hobi, mis teda rõõmsaks teeb. Üldjuhul jätavad inimesed sel perioodil, vihatud töökoha maha ja alustavad oma ettevõtlusega või siis asuvad tööle rõõmu pakkuvale kohale. Neil tekkib rohkem energiat, nad mõistavad, et asi ei ole nii masendav ja kõike võib saavutada, kui veidi suhtumist muuta ning soovitu nimel pingutada.
Ärkvel inimene avastab külgetõmbeseaduse ja positiivse mõtlemise ning paneb need innukalt enda heaks tööle. Isegi kui alguses ei hakkagi need asjad kohe tööle, ei heida inimene meelt, vaid läheb edasi veel suurema innukusega.
See inimene on rohkem tasakaalus.
Paanikahood on kõvasti vähenenud, hirm paneb pigem tegutsema ja arenema, mitte endasse tõmbuma ja reaalsusest põgenema. Kaob vajadus kõik maailma asjad kokku osta. Enam ei jäeta asju endale, vaid jagatakse teistele. Samuti on suurem vajadus heledate värvide ja valguseküllaste ruumide järele. Hämarus väsitab, aga valgus annab jõudu.
Kui peaks midagi juhtuma, siis ei genereeri aju enam jubedaid lugusid ilmaasjata. Alguses uuritakse, mis tegelikult juhtus, ja siis hakatakse probleemi lahendama, ilma paanikata ja teineteise peale karjumata. Osatakse võtta vastutus toimuva eest. Kuigi see ei toimu nii libedalt ja teadlikult, kui võiks, aga siiski.
Inimene jääb inimeseks igas olukorras. Tal võivad küll emotsioonid välja lüüa ja ta võib inetuid sõnu öelda, kuid pärast suudab ta olukorda hinnata ja vabandust paluda.
Ta õpib endale mitte valetama, see on veel väga raske, aga ta annab endast parima. Keerulisem on tõde teistele rääkida, sest ta tunneb ikka veel hirmu selle pärast, mida teised temast arvavad.
Organism alustab isepuhastuvat ja isetervendavat protsessi. Sel perioodil võib inimese higi eritada tugevat lõhna, mida ei saa kuidagi maha ei pesemisega ega muul moel. Mõnel juhul reageerib nahk igasuguste kreemide, salvide ja muude ainete peale. Ehk keha hakkab rääkima, mis tema jaoks on hea ja mis ei ole.
Tasub keha kuulata! Võib kaduda isu liha, alkoholi, suitsu ja magusa järele. Samuti võivad piima- ja nisutooted teie ratsioonist kaduda. Ja selleks ei pea te ennast kuidagi sundima, see juhtub iseenesest. Ehk kordan veel kord – siin tuleb oma keha väga tähelepanelikult kuulata ja mitte talle liiga teha.
Suhete poole pealt hakkab inimene rohkem märkama ja tunnetama, kellega ta tahab suhelda ja kellega mitte. Võib juhtuda, et elu ise teeb oma korrektuure ja lahutab inimesed, aga võib juhtuda, et suhetele peab ise lõpu tegema.
Ärkvel oleku algfaasis võib see juhtuda väga ebameeldivalt ja emotsionaalselt, kuid nendel, kes on faasi lõpusirgel, toimub suhete katkestamine siiralt ja tänutundega, ilma hüsteeria ja solvanguteta.
Selles faasis näevad inimesed elu 3D- ja 4D-filmina.
Русский
Täna tekkis mul tugev soov kirjutada isiksuse arengufaasidest. Katsun kirja panna olulised punktid hästi lühidalt. See teema on tegelikult üpris lai ja sisaldab mitmeid nüansse, kuid arvan, et ka lühike kokkuvõte aitab paljudel iseennast mõista. Kõik, mida ma siin kirjutan, ei pretendeeri absoluutsele tõele. Need on minu enda arusaamad, taipamised ja kogemus. Kui kirjutatu aitab kedagi arengus edasi, siis olen väga õnnelik 🙂
Millal ei ole abi pakkumine väge andev? Millal töötab see pigem kasvamise vastu kui seda toetavalt?
Kõikide sündmuste ja kogemuste taga peituv mõte on võimaluse loomine.
Senikaua, kui inimene eirab oma intuitsiooni, oma keha, oma soove, senikaua ei kohtu ta iseendaga.
On olemas väga hea anekdoot selle kohta, kui erinevad on inimesed. Tuleb poeg isa juurde ja ütleb: “Isa, ma armastan ühte tüdrukut, aga tema tahab sõita Žiguliga ja elada kahekorruselises majas“. Isa kratsib kukalt ja vastab: „ Noh, kui limusiin talle ei sobi, siis osta talle Žiguli, aga vaat majaga on lugu keerulisem…tuleb ju terve kolmas korrus maha võtta.“

Ma arvan, et partnerlust. See on selline suhtluse vorm, kus on olemas usaldus, ausus, austus ja avatus. Selline suhe on võimalik ainult nende inimeste vahel, kes on sõltuvustest terveks saanud. Nende silmades pole tegelikkust moonutavaid filtreid, neil oskus mõtteid ning soove selgelt väljendada. Sellised inimesed on ausad nii enda kui teistega. Nad ei sõltu emotsioonidest ega teistest inimetest. Nende soov on jagada imelisi hetki enda 
Kas olete kunagi näinud lendavat lindu, kes hakkab järsku oma tiibade vajalikkuses kahtlema? 
Mida maitsetum, ebamugavam ja kasutum ese, seda kirevam ja ahvatlevam on pakend, mis köidab tähelepanu ja segab kainelt mõtlemast.
