Olen juba peaaegu kolm aastat jälginud, kuidas aastaid koos elanud perekonnad lagunevad. Lagunevad ka paarid, kelle suhe on nende enda sõnutsi alguse saanud suurest armastusest, aga millegipärast kiiresti lõppenud – kas siis mittemõistmise või lihtsalt haihtunud armastuse tõttu.
Kuhu kaovad tunded? Miks? Kuidas endale elukaaslast nii valida, et hiljem ei peaks lahku minema? Või kuidas aru saada, et just see on MINU inimene?Jätame kõrvale globaalsed energeetilised muutused, mis mängivad praegu suurt rolli suhete lagunemises, ka ei puuduta me sünniprogramme, dharma- ega karmaküsimusi, rääkimata empaatide ülitundlikkusest. See on eraldi teema ja seal pole kõik nii üheselt mõistetav. Kujutlegem, et keegi pole millegagi koormatud ja me tahame lihtsalt tutvuda inimesega, kellega koos saaks veeta pika, õnneliku ja rõõmurohke elu.
Ehk on keegi teist juba ise mõistnud, et ei ole just palju viise, kuidas kindlaks teha, kas tegemist on TEIE inimesega või mitte. Ja ühte neist viisidest nimetan ma „alt üles“.
Võtame aluseks inimeste vastastikmõju kolm keskust: esimene asub keha alumises osas esimese ja teise tšakra kohal, teine südame kohal ja kolmas on meie pea, aju. Seega koosneb meie tulevase partneri äratundmise protsess kolmest osast. Ajaliselt võtab esimene osa kahest sekundist 15 minutini, teine osa 1-2 kuud ja kogu protsess 4-6 kuud, sõltuvalt kohtumiste intensiivsusest.
Niisiis, 1. etapp: kui teie keha pole 15 minuti jooksul uuele tuttavale mitte mingil moel reageerinud, siis uskuge mind, pole suhte edasisel arengul mõtet. Kui te ikkagi otsite elukaaslast, siis on keha reaktsioon vajalik tingimus. Lihtsamalt öeldes, teie keha peab tahtma läheneda teise inimese kehale, peab toimuma nii-öelda keemiline reaktsioon – teie kehade lõhna ja energeetika sobivuse test.
2. etapp: siin vaadake juba, kuidas sobivad teie väärtushinnangud, vaated, unistused, ideed, huvid, maitsed. Kas teile mõlemale meeldib reisida, sporti teha? Kas teid mõlemat rõõmustavad jalutuskäigud looduses või filmide vaatamine?
Sellel etapil on väga tähtis jääda endale truuks!Pole vaja end petta, veenda ja endaga kompromissile minna. Milleks rääkida, et teile meeldib rokkmuusika, kuigi tegelikult ajab see teil südame pahaks? Või teeselda, et teile meeldib tegeleda joogaga, kuigi tegelikult tegeleksite meeleldi poksiga. Ja üldse, võib olla meeldib teile magada poole lõunani ja minna magama kell kolm öösel, samal ajal kui teie uus väljavalitu jääb magama juba kell kümme õhtul ja ärkab kell seitse hommikul. Kui te sel etapil mõistate, et olete väga erinevad, kas siis tasub suhet jätkata? Võimalik, et toimite risti vastu oma loomusele ja püüate end teise inimese järgi seada, kuid kas tasub seda teha? Ennast muutes võite vastu pidada kõige rohkem aasta, mille jooksul hakkab teie sees üha enam maad võtma rahulolematus, rahuldamatus ja sisemine konflikt. Ühel heal päeval paiskate selle kõik endast välja ning süüdistate partnerit oma pattudes ja ebaõnnestunud suhetes. Aga kas tema on selles süüdi? Tema ju ei teeselnud ega seadnud end teie järgi. Seda tegite teie. Seega, kui näete, et teie huvid, vaated ja eluviis on täiesti erinevad, katkestage suhe! Sellega teete suure teene nii endale kui teisele inimesele. Aga kui teisel etapil on teil partneriga kõik hästi, teid rahuldab tema juures kõik, teile pakuvad naudingut ühed ja samad asjad, siis täiskäik edasi kolmanda etapi juurde.
3. etapp: Kas te saate oma inimese peale loota? Kas teda saab usaldada? Kas temaga koos saab üldse midagi planeerida ja ellu viia?
Oletagem, et naine ei suuda enne reisile minekut asju kokku pakkida, tal lihtsalt ei õnnestu seda vajalikul viisil teha, seevastu mehel õnnestub see mõne minutiga. Jääb mulje, nagu oleks ta sünnist saati seljakotte ja kohvreid pakkinud. Ta mäletab, millises taskus on dokumendid, vesi või taskulamp. Naine aga on suuteline hotellikohti broneerima, pileteid hankima, kindlustust vormistama, reisisihti valima ja kindlaks tegema, kuidas sihtkohta pärale jõuda. Mees ei kannata silmaotsaski asjaajamist. Koos moodustavad nad aga suurepärase tiimi, mis põhimõtteliselt ongi harmooniline suhe! Neil on üks eesmärk, mõlemad teevad seda, mida väga hästi oskavad, mõlemad on tulemusega rahul. Keegi ei sunni end vägisi midagi tegema ega püüa end teise nimel muuta.
Halvim variant on see, kui mõlemal on üks eesmärk – reis, kuid üks pakib kohvreid, ostab toiduaineid, pileteid, vormistab kindlustust, samal ajal kui teine ootab ja näägutab: „Kas saad varsti? Meil on aeg minema hakata! Mis sa seal kohmitsed?“ Pole kahtlustki, et selline reis lõpeb halvasti!
Seega, kui ka kolmandal etapil teil kõik klapib, siis oletegi see õnnelik paar, kes võib koos elada ning kelle suhe võib ainult tugevneda ja areneda. Teie suhe on läbi tunnetatud ja te hakkate elama harmooniliselt.
Kui alustada tutvust vastupidi, „ülalt alla“, see tähendab peast, siis sellised suhted jooksevad kahjuks karile, kuidas te ka ei püüaks. Kui me esimese asjana hakkame analüüsima ja arvestama, siis lähtume teatud šabloonist, mis on kujunenud vanemate või oma ebaõnnestunud kogemuse najal. Siis hakkame juba esimesel kohtumisel inimest raamidesse suruma. Näiteks kui te inimesega kohtumisel ei oska kasutada süsteemi „alt üles“, siis teie süsteem hakkab nii tööle: esimestest minutitest peale hakkate analüüsima, kui palju ta teenib, millise autoga sõidab, milliseid rõivaid kannab, milline on ta ühiskondlik positsioon, kas ta on valmis perekonda looma, mitu last tahab saada – ehk teie kohting võib hakata meenutama ülekuulamist. Pärast seda, kui olete inimese enam-vähem raamidesse surunud ja pigistanud silmad kinni mõnede väga oluliste pisiasjade ees, hakkate oma keha veenma, et see reageeriks. Meie aju on väga võimas tööriist ja seda veenda on väga lihtne – tuleb vaid kasutada õigeid argumente. Oletagem, et teil õnnestus oma keha ära rääkida ja teil tekib lähedane suhe, kuhu kuulub ka seks. Kuid see seks ei paku rahuldust, rahulolu ega kutsu esile armastuse energiat, vaid hoopis rahulolematust, tigedust ja negatiivseid tundeid. Tagajärg on teada…
Kokkuvõte : Igaüks valib ise viisi, kuidas OMA inimest ära tunda. Kellelgi on ehk kergem ja kiirem variant. Mina püüdsin sõnastada oma arusaamad, lähtudes isiklikest ja tuttavate ning klientide kogemustest. Tahaks uskuda, et minu kirjutatu aitab armastatud inimese otsimise aega lühendada ja mitte raisata aega suhetele, mis ei rõõmusta ei hinge, südant ega keha.
Olen juba peaaegu kolm aastat jälginud, kuidas aastaid koos elanud perekonnad lagunevad. Lagunevad ka paarid, kelle suhe on nende enda sõnutsi alguse saanud suurest armastusest, aga millegipärast kiiresti lõppenud – kas siis mittemõistmise või lihtsalt haihtunud armastuse tõttu.
Oletagem, et naine ei suuda enne reisile minekut asju kokku pakkida, tal lihtsalt ei õnnestu seda vajalikul viisil teha, seevastu mehel õnnestub see mõne minutiga. Jääb mulje, nagu oleks ta sünnist saati seljakotte ja kohvreid pakkinud. Ta mäletab, millises taskus on dokumendid, vesi või taskulamp. Naine aga on suuteline hotellikohti broneerima, pileteid hankima, kindlustust vormistama, reisisihti valima ja kindlaks tegema, kuidas sihtkohta pärale jõuda. Mees ei kannata silmaotsaski asjaajamist. Koos moodustavad nad aga suurepärase tiimi, mis põhimõtteliselt ongi harmooniline suhe! Neil on üks eesmärk, mõlemad teevad seda, mida väga hästi oskavad, mõlemad on tulemusega rahul. Keegi ei sunni end vägisi midagi tegema ega püüa end teise nimel muuta.
Näiteks kui te inimesega kohtumisel ei oska kasutada süsteemi „alt üles“, siis teie süsteem hakkab nii tööle: esimestest minutitest peale hakkate analüüsima, kui palju ta teenib, millise autoga sõidab, milliseid rõivaid kannab, milline on ta ühiskondlik positsioon, kas ta on valmis perekonda looma, mitu last tahab saada – ehk teie kohting võib hakata meenutama ülekuulamist.