Julgus olla sina ise!

hip-hop-dancersKui tihti oleme me lapsepõlves kuulnud : tee seda nii või seda niimoodi ei tehta; seda teha ei tohi või normaalsed inimesed sedasi ei tee; ära pane seda selga see on nõme….. ja nii edasi. Kui oleme suureks saanud siis kuuleme me ikka veel neid samu kommentaare ja teiste õpetusi. Me võtame need omaks ja arvame, et see ongi meie elu ja nii peabki elama: seda ei saa ja seda ei või; mida teised mõtlevad?; ja kui ma teen asju teistmoodi,  ei ole ma nagu teised, siis ei ole ma „NORMAALNE”.

Aga mis tähendab olla normaalne? See tähendab, et sul ei tohi olla oma arvamust, sa pead tegutsema vastavalt süsteemile kus parasjagu asud, pead järgima selle süsteemi reegleid mis on aastaid kestnud, ja isegi kui sa näed, et need reeglid ei ole inimsõbralikud ei tohi sa midagi öelda, sest sinu arvamus võib tekitada kaose. Sa viid süsteemi tasakaalust välja ja muutud viiruseks mida tuleb kas ravida või hävitada selleks, et süsteem toimiks edasi. Isegi kui Sinu arvamus või tegu võib muuta inimeste elu palju lihtsamaks ja kergemaks ei suudeta seda vastu võtta, sest sellega kaasneb muutumine. Süsteem peab võtma sinu arvamust omaks mitte vastupidi ja see on see, mis ei meeldi kellelegi.

Ja siin on nüüd kaks võimalust:

– Sa kas jätkad hambad risti teiste elu elamist, surud oma soovid, unistused, tunded maha ja alustad enesehävitamisprogrammi. Sa muutud õnnetuks, kurvaks ja kurjaks, sul kaob soov elada, sa enam ei tunne üldse mitte millestki rõõmu ja sa kogu aeg kardad, kusjuures ise ka ei saa aru mida. Küsi endalt: kas sellist elu ma tahangi endale, kas need on minu hirmud? Minu vastus on Sulle – EI OLE!
või
–  Sa otsustad elada OMA elu, tunda rõõmu sellest et sa ELAD, et sul on haruldane võimalus olla ERILINE, see kes sa tegelikult oled, ilma hirmudeta, elu täis seiklusi, r
 ongi tema ise! Ta julgeb väljendada oma arvamust isegi siis kui teistele see ei meeldi. Ta võtab kriitikat või kommentaare enda kohta kui lihtsalt teiste inimeste arvamust, sest igaühel meist on õigus avaldada oma versioon. Ta ei hakka kunagi vaidlema ja ei hakka oma tõde kellegile peale suruma. Ta julgeb teha asju teistmoodi kui teised on harjunud. Isegi kui ta eksib võtab ta seda mitte läbikukkumise vaid õppetunnina mille läbi ta saab uue kogemuse. Ta tunneb rõõmu sellest mida ta teeb, sest tal ei ole hirmu teiste inimeste arvamuste ees. Kui VABA inimene mingit asja ei oska, aga tal tekib võimalus järele proovida siis kindel on see, et ta läheb ja teeb selle ära. Ta viib oma unistused täide, ta räägib vabalt oma tunnetest, ta ei jää mitte kunagi istuma ja ootama, et keegi teeks tema eest mingit asja, ta on nii julge, et läheb ise ja hakkab tegutsema.

Mulle isiklikult meeldib teine variant rohkem! Aga Sulle? Kas Sa valid olla nii nagu teised või ikkagi julged sa eristuda teistest? Kuidas Sulle meeldiks elada oma reeglite järgi? Märgin igaks juhuks ära, et Sinu reeglid ei tohiks rikkuda teiste inimeste õigusi. VABA olemine ei tähenda üle laipade kõndimist.

Tehke midagi teistmoodi kui olete harjunud ja ärge mõelge sellest mida teised selle kohta arvavad! Elu on elamist väärt just nii nagu me ise seda ette kujundame!

-Delia