ABIelust...

Kas mitte seepärast ei ole paljud abiellunud inimesed õnnetud, sest sõna ABIelu kõlab kuidagi valesti? See tundub kuidagi nii abitu ja algusest peale kurbusele  programmeeritud. Miks ei või see kõlada ÕNNEelu, KÜLLUSEelu, RÕÕMUelu ja miks on ABIkaasa? Kas kõik, kes ABIelluvad, on valinud endale hooldaja, probleemide lahendaja, koristaja ja vms.?

Kui inimesed sõlmiksid ÕNNEelud, KÜLLUSEelud ja RÕÕMUelud ning võtaksid endale ÕNNEkaasa, KÜLLUSEkaasa ja RÕÕMUkaasa, äkki siis näeksime ümberringi õnnelikke paare ja võimalik, et lahutusi enam ei oleks?

(Mõtlesin, et panen kirja. Võib olla soovib keegi kasutusele võtta. 🙂 )

-Delia