Archives

Kus oled sina praegu? Ärkvel ehk arusaaja inimene.

Arengufaas II.
Liigume edasi. Ärkvel inimene saab juba aru, et oma elu elamiseks ei ole tal vaja kedagi kummardada. Aga enne seda saab ta aru, et tal on võimalus ja õigus elada oma elu. Ta avastab ükskord, et see energia, mida ta teisele mitteteadlikult jaganud oli, kuulub siiski temale ja otstarbekas oleks seda kasutada enda hüvanguks ning enda unistuste loomiseks. Sel hetkel hakkab ta tundma, et on teistest inimestest justkui üle, ja tema MINA lööb särama. Tal tekkib tahtmine teisi õpetada, et  oma väärtust tõsta (kuigi ta ise seda ei tea, et see nii on). Tihti kuuleb sõna MINA, MINA, MINA, kuid ma ütleks, et see on pigem hea märk. Siin tuleb lihtsalt rõõmu tunda selle inimese üle, sest ta liigub õiges suunas ja tema süda avaneb armastusele ning rõõmule. (veel …)

Laused, mis kinnitavad, et partner ei võta teie suhet tõsiselt.

Suhte hoidmiseks sulgeme vahel silmad mõningate ilmselgete probleemide ees. Kuid tasub mõista, et kui te liidul pole kindlat alust, jõuab suhe niikuinii varem või hiljem lõpusirgele. Seega, mida varem te probleemi tunnistate, seda kiiremini saate tõsisematest ebameeldivustest vabaneda. See võimaldab teil lõpetada kasutute emotsioonide toitmise.

Siin on mõned laused, mis näitavad, et partner ei võta teie suhet tõsiselt: (veel …)

Kõikide sündmuste ja kogemuste taga peituv mõte on võimaluse loomine.

Sündmused ja kogemused kujutavad endast Võimalusi. Ei midagi enamat ega ka vähemat. Oleks viga pidada neid „saatana kätetööks“, „Jumala karistuseks“, „Taeva kingituseks“ või veel millekski vahepealseks. Nad on lihtsalt Sündmused ja Kogemused-asjad, mis leiavad aset.

Alles see, mida meie neist mõtleme, nende suhtes teeme või mismoodi neile vastuseks oleme, annab neile tähenduse.

(veel …)

Kuula iseennast, kuula oma keha...

Senikaua, kui inimene eirab oma intuitsiooni, oma keha, oma soove, senikaua ei kohtu ta iseendaga. Ei saa ta ka nautida oma väe vilju. Samuti ei suuda ta midagi luua ei endale ega ümbritsevale maailmale. Ja kuidas ta saakski, kui elab teiste „gurude“ õpetuste järgi?
Saa, inimene, aru, et mitte keegi peale sinu enda ei tea, kuidas sina peaksid elama! Mitte keegi ei tea, mis teed sa peaksid käima ja kui kerge või keeruline see olema peab. Kuula iseennast, kuula oma keha ja tee nii, nagu sa arvad õige olevat. Tee vigu, kuku, tõuse üles ja tee uuesti vigu. Alles siis õpid ja koged, alles siis kasvad ja saad suureks!

-Delia

Valige endale võrdväärseid partnereid

On olemas väga hea anekdoot selle kohta,  kui erinevad on inimesed. Tuleb poeg isa juurde ja ütleb: “Isa, ma armastan ühte tüdrukut, aga tema tahab sõita Žiguliga ja elada kahekorruselises majas“. Isa kratsib kukalt ja vastab: „ Noh, kui limusiin talle ei sobi, siis osta talle Žiguli, aga vaat majaga on lugu keerulisem…tuleb ju terve kolmas korrus maha võtta.“ (veel …)

ABIelust...

Kas mitte seepärast ei ole paljud abiellunud inimesed õnnetud, sest sõna ABIelu kõlab kuidagi valesti? See tundub kuidagi nii abitu ja algusest peale kurbusele  programmeeritud. Miks ei või see kõlada ÕNNEelu, KÜLLUSEelu, RÕÕMUelu ja miks on ABIkaasa? Kas kõik, kes ABIelluvad, on valinud endale hooldaja, probleemide lahendaja, koristaja ja vms.?

Kui inimesed sõlmiksid ÕNNEelud, KÜLLUSEelud ja RÕÕMUelud ning võtaksid endale ÕNNEkaasa, KÜLLUSEkaasa ja RÕÕMUkaasa, äkki siis näeksime ümberringi õnnelikke paare ja võimalik, et lahutusi enam ei oleks?

(Mõtlesin, et panen kirja. Võib olla soovib keegi kasutusele võtta. 🙂 )

-Delia

Mõtisklused armastuse teemal

Mis on armastus?
Sinul võib olla on raske seda mõista, kuid armastust sellisel kujul, nagu inimesed püüavad seda ette kujutada, ei ole lihtsalt olemas. See on pigem haigus, keemiline reaktsioon, millele järgneb sõltuvus tekkinud tundest  ja kiindumus.

Mis mõttes?
No vaata ise. Kui inimene on armunud, on ta pime, kurt ja tumm. Kas see on normaalne, kui inimene ei näe kõige elementaarsemaid asju? Talle valetatakse, aga tema leiab sellele vabadusi, teda ei austata, aga tema ei tee seda nägemagi  ja „armastab“ edasi.  Teda koheldakse halvasti,  kuid tema salgab ennast maha ja andestab.Kui inimene „armastab“, ei ole ta tema ise. Tema käitumine muutub. Ta kuuleb ainult seda, mida tahab kuulda. Näeb ainult seda, mida tahab näha. Ütleb ainult seda, mida teine tahab kuulda. On see terve inimese käitumine?

(veel …)

Mis takistab meid liikumast eesmärgi poole?

Kas olete kunagi näinud lendavat lindu, kes hakkab järsku oma tiibade vajalikkuses kahtlema? Või väikest last, kes õpib kõndima ja hakkab oma tegevuse õigsuses kahtlema? Vaevalt ta mõtleb, et parem on kogu elu  põrandal roomata kui kõndida.

Miks keerlevad siis  meil, täiskasvanutel, peas pidevalt  mingid kahtlused ja usaldamatus enda vastu? Mis takistab meid liikumast eesmärgi poole? Mis segab meil paremaks ja õnnelikumaks inimeseks saamast, mis takistab meil iseendaks saada?

Hirm! Hirm tuleviku ees, hirm, et meie üle naerdakse, hirm üksinduse ees ja veel sada muud hirmu. Selle tulemusena tundub isegi elu hirmus.

Õppigem lastelt! Neil on kõik lihtne. Ja kuni nende vanemad ei veena neid, et elu on kohutav asi, ei karda nad midagi. Nad usuvad, et kõik on võimalik, ja leiavad oma küsimustele lahendused.

Ära karda elada!

-Delia