Kui kummaline on meie maailm.

Kui kummaline on meie maailm. Me elame samal planeedil, kuid igaühel meist on oma reaalsus, oma energiatihedus. Mida teadlikum on inimene, seda  kergem on ta tajult. Mida rohkem kurjust, solvumist, hirmu, piiravaid mõttemustreid, seda raskem ta energeetiliselt on. Kui need kaks maailma ühtäkki ühes ruumis kohtuvad ja vestlust alustavad, siis uskuge või mitte, nad ei kuule teineteist. Ma ei taha siin soovitusi jagada, kuid proovige suhelda maailmadega, mis on teie omaga tiheduse poolest võrdne. Vastasel juhul ähvardab ühte  üleväsimus, kui ta üritab vestluskaaslase rasket koormat kergendada, teine ​​aga  tigetseb ja keeb vihast, sest ei saa toimuvast aru.

-Delia

Photo by Andreas Fingerle from Pexels

Kas minus räägib hirm või armastus?

Mul on valus vaadata minevikku kinni jäänud inimesi. Neil on raske tõelisi muutusi aktsepteerida, raske oma muretsemisest ja solvumistest lahti lasta ja raske uskuda, et on võimalik elada teisiti, ilma solvumiseta, ilma muretsemiseta, ilma vihkamise ja mõistmatuseta.

Üldjuhul on selliste inimeste elu täis hirmu. Ja kõik, mida nad siin elus teevad, tuleb hirmutundest. Nad kardavad, mida teised neist arvavad, nad kardavad haigestuda, kaotada töö ja on veel tuhat asja, mida nad kardavad. Kas pole lihtsam saata oma hirm kuu peale? Kui palju energiat on vaja, et istuda, muretseda, närveerida ja paanitseda. Mis vahet sellel on, mida teised sinust arvavad? Peaasi, mis sa ise endast arvad või mis? Elu on näidanud, et hoolimata sellest, kuidas sa ka ei üritaks kõigile meele järele olla, leidub alati neid, kellele sa ei meeldi. Milleks  siis karta?

(veel …)

Võib-olla see ongi meie elu eesmärk.

Täna hommikul tekkis mul huvitav küsimus: „Mis siis, kui sul pole vaja ennast, Enda elu eesmärki otsida?”.
Ausalt öeldes ajas see küsimus mind ummikusse, sest inimesed  otsivad  end aastaid ja suurem osa tõenäoliselt ei leiagi end. Kõik enesearengu raamatud, õpetajad, gurud kinnitavad, et igaüks peab ennast üles leidma. Aga ehk pole seda siiski vaja teha? Võib-olla peame lihtsalt olema need, kes me juba oleme  ja võimaluse korral end iga päev ikka ja jälle looma, ehk siis püüdma iga uue päevaga olla iseenda parim versioon? (veel …)

Diagnoos, mis muutis minu elu.

Algus.

Olen 43-aastane naine. Elasin tervislikku elu (vähemalt nii ma arvasin) ja tundsin elust rõõmu. Arstide vastuvõtul käisin väga harva ja tegelikult need korrad, kui ma arsti juurde sattusin, siis kiirabiga otse haiglasse, ehk üks kord oli pimesoolepõletik ja ülejäänud kaks olid laste sünnid.

(veel …)

Kus oled sina praegu? Ärganud ehk teadlik inimene.

Arengufaas III.
Pealkiri räägib enda eest. Ma ei saa väita, et ärganud inimese elu on lihtne ja roosiline. Esiteks sõltub kõik sellest, kas ta on just alustanud oma teadliku inimese elu või on juba mõnda aega elanud teadliku inimesena.

(veel …)

Kus oled sina praegu? Ärkvel ehk arusaaja inimene.

Arengufaas II.

Liigume edasi. Ärkvel inimene saab juba aru, et oma elu elamiseks ei ole tal vaja kedagi kummardada. Aga enne seda saab ta aru, et tal on võimalus ja õigus elada oma elu. Ta avastab ükskord, et see energia, mida ta teisele mitteteadlikult jaganud oli, kuulub siiski temale ja otstarbekas oleks seda kasutada enda hüvanguks ning enda unistuste loomiseks.

Sel hetkel hakkab ta tundma, et on teistest inimestest justkui üle, ja tema MINA lööb särama. Tal tekkib tahtmine teisi õpetada, et  oma väärtust tõsta (kuigi ta ise seda ei tea, et see nii on). Tihti kuuleb sõna MINA, MINA, MINA, kuid ma ütleks, et see on pigem hea märk. Siin tuleb lihtsalt rõõmu tunda selle inimese üle, sest ta liigub õiges suunas ja tema süda avaneb armastusele ning rõõmule. (veel …)

Kus oled sina praegu? Magav ehk mitteteadlik inimene.

Arengufaas I.
Täna tekkis mul tugev soov kirjutada isiksuse arengufaasidest. Katsun kirja panna olulised punktid hästi lühidalt. See teema on tegelikult üpris lai ja sisaldab mitmeid nüansse, kuid arvan, et ka lühike kokkuvõte aitab paljudel  iseennast mõista. Kõik, mida ma siin kirjutan, ei pretendeeri absoluutsele tõele. Need on minu enda arusaamad, taipamised ja kogemus. Kui kirjutatu aitab kedagi arengus edasi, siis olen väga õnnelik 🙂

Niisiis, inimesed jagunevad oma arengufaasis kolmeks: magav ehk mitteteadlik inimene, ärkvel ehk arusaaja inimene ja ärganud ehk teadlik inimene. (veel …)

Laused, mis kinnitavad, et partner ei võta teie suhet tõsiselt.

Suhte hoidmiseks sulgeme vahel silmad mõningate ilmselgete probleemide ees. Kuid tasub mõista, et kui te liidul pole kindlat alust, jõuab suhe niikuinii varem või hiljem lõpusirgele. Seega, mida varem te probleemi tunnistate, seda kiiremini saate tõsisematest ebameeldivustest vabaneda. See võimaldab teil lõpetada kasutute emotsioonide toitmise.

Siin on mõned laused, mis näitavad, et partner ei võta teie suhet tõsiselt: (veel …)

Millal ei ole abi pakkumine väge andev?

Millal töötab see pigem kasvamise vastu kui seda toetavalt?
Siis, kui oma abi pakutakse viisil, mis tekitab jätkuvat sõltuvust, mitte aga kiiret sõltumatuse saavutamist.
Siis, kui sa kaastunde sildi all lased teisel hakata toetuma pigem sulle kui talle enesele.

(veel …)

Kõikide sündmuste ja kogemuste taga peituv mõte on võimaluse loomine.

Sündmused ja kogemused kujutavad endast Võimalusi. Ei midagi enamat ega ka vähemat. Oleks viga pidada neid „saatana kätetööks“, „Jumala karistuseks“, „Taeva kingituseks“ või veel millekski vahepealseks. Nad on lihtsalt Sündmused ja Kogemused-asjad, mis leiavad aset.

Alles see, mida meie neist mõtleme, nende suhtes teeme või mismoodi neile vastuseks oleme, annab neile tähenduse.

(veel …)