Category Archives: Tervis

Jeshua kanaldatud Pamela Kribbe poolt.Teadvuse ülemineku kolmas etapp.

Oma Vanast Minast lahtilaskmine

Üleminekul egost südameni oleme eristanud nelja etappi:

1.	Rahulolematus sellega, mis egopõhisel teadvusel pakkuda on, igatsus “millegi muu” järgi: lõpu algus.
2.	Oma egoga seotuse teadvustamine, sellega seotud emotsioonide ja tunnete omaksvõtmine ja vabastamine: lõpu keskpaik.
3.	Vanade egopõhiste energiate surra laskmine iseendas, kookoni hülgamine, uueks Endaks saamine: lõpu lõpp.
4.	Südamepõhise teadvuse ärkamine iseendas, motiveeritus armastusest ja vabadusest; teiste aitamine üleminekuprotsessis.

Nüüd räägime kolmandast etapist. Aga enne kui alustame, tahame märkida ära, et üleminek ei toimu lineaarselt ühest etapist teise. Võib olla hetki, mil sa langed tagasi etappidesse, mille oled juba läbinud. Aga iga selline tagasilangus võib aidata sind hiljem suure sammu edasi. Seega tagasilangustest võib saada otsetee. Samuti on iga hinge spirituaalne teekond unikaalne ja individuaalne. Seega tuleks neid nelja etappi, millest räägime, käsitleda lihtsalt kui protsessi olulisemaid pöördepunkte. Skeemid ja kategooriad on vaid vahendid, selleks et teha nähtavaks reaalsust, mida mõistus, sinu mentaalne osa, haarata ei suuda.

Pärast seda, kui oled oma sisemised haavad omaks võtnud ja tervendanud oma hinge teadvuse traumeeritud osad nagu kirjeldasime eelmises peatükis, sinu energia tase tõuseb.

Sa lased oma vanal minal minna. Sa teed ruumi täielikult teistsugusele olemisele ja kogemisele. Selles peatükis soovime selgitada, mis toimub energeetiliselt, kui sa lased lahti egopõhise teadvuse. Energeetiliselt toimub ego domineerimiselt südamepõhisele teadvusele üleminekul südametšakra muutumine tugevamaks kolmandast, tahtejõu tšakrast.

Tšakrad on energiapöörised, mis asuvad ühel joonel sinu selgrooga. Need energiakeskused on seotud teatud eluvaldkondadega, näiteks “spirituaalsus” (kroontšakra), “suhtlemine” (kõritšakra) või emotsioonid (sakraaltšakra). Teatud osas on tšakrad materiaalse maailma osa, kuna nad on seotud konkreetsete piirkondadega sinu kehas. Aga nad ei ole silmaga nähtavad, seega võib öelda, et nad paiknevad kuskil vaimu ja mateeria vahel; nad on sillaks nende kahe vahel. Nad moodustavad sissekäigu sinu vaimule (hinge teadvusele), võimaldades sel võtta füüsilist kuju ja luua sündmusi, mis sinu elus aset leiavad.

Südametšakra, mis asub sinu rinnaku keskel, on suuresti armastuse ja üksolemise energia paiknemiskoht. Kui sa suunad oma tähelepanu mõneks ajaks sellele keskusele, võid sa tunda soojust või midagi avanemas. Kui sa ei tunne midagi, lihtsalt lõpeta ja proovi teine kord uuesti.

Südame all asuvat tšakrat nimetatakse solar plexuseks ja see paikneb sinu kõhu piirkonnas. See on tahtejõu paiknemiskoht. See on keskus, mis suunab energia füüsilisse maailma. Seetõttu on see tšakra seotud loovuse, elujõu, ambitsioonide ja isikliku jõuga.

Ego ja tahtejõud on teineteisega lähedalt seotud.

Sinu reaalsustaju, nii enda kui teiste suhtes, on tugevalt mõjutatud sellest, mida sa tahad, mis on sinu soovid. Sinu soovid on tihti põimunud hirmudega. Tihti tahad sa midagi just seetõttu, et sa tunned, et vajad seda; selle taga on puuduse tunne. Hirmu tõttu, mis on olemas paljudes sinu soovides, juhib solar plexust sageli ego. Ego väljendab end eriti tugevalt läbi solar plexuse.

Läbi tahtejõu keskuse avaldab ego reaalsusele survet. Reaalsus peab olema surutud nendesse raamidesse, mida ego soovib, et sa usuksid. Ego lähtub komplektist eeldustest selle kohta, kuidas reaalsus toimib, mis on kõik hirmupõhised. Ego esitab sulle väga täpselt ja selektiivselt loodud pildi reaalsusest, kuna tema vaade on tugevalt piiratud tema enda vajaduste ja hirmude poolt. Ja loomulikult peab ta andma hinnangu kõigele, mida märkab. Ei ole võimalust lihtsalt asju tajuda. Kõik peab olema jaotatud kategooriatesse, olema sildistatud heaks või halvaks.

Kui sa elad südamest, puudub kindel uskumuste kooslus läbi mille sa fakte hindad või tõlgendad. Sul ei ole enam mitte millegi suhtes kindlaid seisukohti. Sinust on saanud pigem vaatleja.

Sa heidad kõrvale moraalsed hinnangud kõigis küsimustes, kuna sa tead, et sa ei pruugi olla mõistnud kõiki aspekte, mis selles olukorras võivad peituda. Hinnangutes on alati midagi lõplikku, aga südant ei huvita definitsioonid. Süda püüab alati minna kaugemale kindlast ja defineeritust. Süda on avatud, uudishimulik ja alati valmis uuesti proovima ja andestama.

Kui sa kasutad egokeskset tahtejõudu, võid sa tajuda, et miski tõmbab sinu solar plexuse tšakrat. Oma tahet sel moel kasutades võid sellest olla teadlik, kui soovid.

Millal iganes sa tajud seda tõmmet ja sellega kaasnevat vajadust, et asjad oleksid sulle meelepäraselt, püüad sa reaalsust oma soovide järgi painutada. Sa surud oma uskumusi reaalsusele peale.

Kui sa tegutsed südamest lähtuvalt, lähed sa asjade vooluga loomulikult kaasa; sa ei suru ega sunni.

Kui sa näed palju vaeva, et oma eesmärke saavutada ja sa ebaõnnestud korduvalt, siis palun küsi endalt, mis tšakrast, millisest energeetilisest keskusest see tegevus lähtub. Sa võid häälestuda ka oma südamele ja küsida, miks see asi ei õnnestu või miks pead sa sellesse nii palju energiat panema.

Tihti püüad sa oma eesmärke saavutada ilma, et sa oleksid tõeliselt enda poole pöördunud ja küsinud oma südamelt, kas see on tõesti see, mis teenib sinu sisemist teed tarkuse ja loovuse poole. Ja isegi kui sinu eesmärgid lähtuvalt sinu südame soovidest, võivad sul olla ebareaalsed ootused näiteks selle suhtes, millal sa oma eesmärgi saavutad. Sa võid olla oma ajalise raamistiku seadnud mitte südamest vaid isiklikust tahtejõust lähtuvalt.

Kõigil asjadel on loomulik rütm ja see ei lange tingimata ühte sellega, mida sina soovid. Oma eesmärkide täitmine nõuab energia muutmist, see aga võib sageli võtta rohkem aega kui sa ette kujutad või soovid. Energia muutused ei ole midagi muud kui sinu enese muutumine.

Kui sa oled oma eesmärgid saavutanud, ei ole sa enam sina ise.

Sinust on saanud sinu praeguse sina laiendatud versioon, arukam, armastavam ja jõulisem. Sinu eesmärkide saavutamiseks kulub just nii palju aega kui kulub sinu teadvusel muutumiseks sellisel moel, mis võimaldaks sinu soovitud reaalsusel sinu ellu siseneda. Nii et kui sa soovid asjade käiku kiirendada, keskendu pigem endale ja vähem välisele maailmale.

Tihti tuleb sul isegi oma eesmärgist lahti lasta selleks, et avaneda ja olla võimeline seda vastu võtma. See kõlab paradoksaalselt. Tegelikult ütleme me vaid seda, et sul tuleb täielikult aktsepteerida oma hetke reaalsust, enne kui sa saad liikuda edasi uude. Kui sa oma hetke reaalsust ei aktsepteeri ja hoiad oma eesmärkidest kramplikult kinni, ei saa sa edasi liikuda. Mitte miski sinu reaalsuses ei saa muutuda kui sa seda ei armasta. Selle armastamine on võrdne selle “vabastamisega”. Kui sa tõeliselt ei armasta oma reaalsust ja ei aktsepteeri seda kui iseenda loomingut, ei saa see sind jätta, kuna sa eitad osakest iseendast. Sa ütled “ei” sellele osale endast, kes on sulle selle reaalsuse loonud. Sa tahaksid selle osa enesest välja lõigata ja edasi liikuda.

Kuid sa ei saa luua rohkem armastavat reaalsust enesevihkamisest lähtudes. Sa ei saa ennast uude reaalsusesse soovida tõugates kõrvale soovimatu. Tahtejõud ei teeni sind selles. Mida sa vajad, on astuda ühendusse oma südamega. Mõistmise ja aktsepteerimise energiad on tõelised uued ja rohkem rahuldustpakkuva reaalsuse ehituskivid.

Kui sa suhtled reaalsusega südamest, lubad sa sel olla. Sa ei püüa seda muuta; lihtsalt ja hoolikalt paned sa tähele, mis on.

Kui südamest saab sinu teejuht, liigub tahte keskus (solar plexus) sellega kaasa. Ego, tahtejõu lähtekoht, ei hävine, kuna see loomulikult täidab oma rolli teadvuse tasandi energia füüsilisele tasandile toomises. Kui seda tõlkimise või avaldumise protsessi juhib süda, loob ja liigub tahejõud sundimatult. Tõukamist või sundimist ei ole enam tarvis. Just siis ilmub sünkroonsus: märkimisväärne asjade kokkulangemine, mis soodustab sinu eesmärkide täitmist. Sulle näib selline koostöö justkui imena. Tegelikkuses on see vaid see, mis juhtub alati, kui sa lood midagi südamest. Sundimatus on südamest loomise tähiseks.

 Luues oma reaalsust südamest

Tõeline loovus ei baseeru sihikindlusel ja tahtejõul, vaid avatud südamel. Olla vastuvõtlik uue ja tundmatu suhtes on määrava tähtsusega tõelises loomises. Üks võti tõelise loovuse juurde on võime teha mitte midagi: hoida end tagasi tegutsemast, määratlemast ja keskendumast. See on võime panna oma teadvus täielikult vastuvõtlikku seisundisse. Üksnes läbi teadmatuse, asjade avatuna hoidmise, võid sa luua ruumi, kuhu saab siseneda midagi uut.

See on vastukäiv sellega, mida suur osa new age kirjandusest väidab “oma reaalsuse loomise kohta”. On tõsi, et sa lood oma reaalsust kogu aeg. Sinu teadvus on loov, kas sa oled sellest teadlik või mitte. Aga kui sa soovid teadlikult oma reaalsust luua, nagu paljud raamatud ja teraapiad sind õpetavad, on äärmiselt oluline teada, et kõige võimsam loomine ei põhine tahtejõul (aktiivne olemisel), vaid eneseteadlikkusel (vastuvõtlik olemisel).

Kõik muutused materiaalses maailmas, näiteks töö valdkonnas, suhted või sind ümbritsevad asjad, on sisemiste muudatuste peegeldus. Vaid siis, kui sisemised üleminekuprotsessid on lõpetatud, saab materiaalne maailm sulle peegelduda läbi elumuutuste. Püüdes luua tahtejõu abil, näiteks läbi pideva keskendumise või visualiseerimise, ignoreerid sa sisemisi protsesse, mis on tõelise muutuse eelduseks. Sa lood kunstlikul moel ja sa saad vaid pettuda. Sa ei loo oma hinge sügavustest.

Sinu hing räägib sinuga vaikuse hetkedel. Alles siis kui sa enam ei tea, oled sa valmis tõeliselt kuulma.

Tihti räägib hing kõige valjemalt just siis, kui sa annad alla ja viskad tööriistad nurka. See mis juhtub siis, kui sa annad alla ja langed meeleheitesse, on avanemine uuele. Sa lased vabaks kõik oma ootused ja oled tõeliselt vastuvõtlik sellele, mis on.

Meeleheidet põhjustavad tugevad uskumused selle kohta, mida arvasid, et peaks sinu elus juhtuma. Kui reaalsus ei vasta sinu ootustele, oled sa pettunud ja isegi meeleheitel. Ometigi, kui sa loobud tugevatest ootustest ja oled piisavalt avatud uuele, võid sa oma hingega kontakti saada ka ilma meeleheitesse langemata. Sa võid ka sel juhul olla vaikne, vastuvõtlik ja avatud sellele, mida hing sulle ütleb, ilma et peaksid enne pettuma.

Seni kuni sa tead täpselt, mida sa tahad, piirad sa energeetiliselt sulle antud võimalusi.

See uus reaalsus, mida sa otsid, olgu selleks siis parem töö, suhe või tervis, sisaldab sulle tundmatuid elemente. Tihti sa mõtled, et see, mida sa soovid, on midagi, mida sa juba tead (hea töö, armastav partner), projetiseeritud tulevikku. Aga see ei ole nii. Uut reaalsust luues tuleb sul minna kaugemale oma psühholoogilistest barjääridest. Ja sa ei saa praegu teada, mis asub nende barjääride taga. Sa võid selgelt tunda, et seal on midagi sinu jaoks ihaldusväärset, aga sa ei pea seda piirama oma kujutluste ja visualiseerimisega. Sa võid ka lihtsalt seda avatuna ja uudishimulikuna oodata. Sinu kõige ihaldusväärsema reaalsuse loomisel on märksa olulisem eneseaktsepteerimine kui oma mõtete ja tahte fokuseerimine.

Sa ei saa luua midagi, mis sa ei ole. Sa võid korrata mantraid tuhandeid kordi ja luua palju positiivseid kujundeid oma meeles, aga kuni need ei peegelda seda, mida sa tunned (nt viha, depressioon, rahutus), ei loo nad midagi muud kui segadust ja kõhklusi (“ma teen palju tööd, aga midagi ei juhtu”). Eneseaktsepteerimine on armastuse vorm. Armastus on sinu elus positiivsete muutuste suurim magnet. Kui sa armastad ja aktsepteerid ennast sellisena nagu oled, tõmbad sa ligi olukordi ja inimesi, kes sulle sinu enesearmastust peegeldavad. Nii lihtne see ongi.

Tunneta oma enda energiat, kõiki oma tundeid.

Tunne kui ilus ja siiras sa just praegu oled, kõigis oma raskustes ja kurbuses. Sa oled ilus kõigi oma “ebatäiuste” ja “vigadega”. Ja see on ainus mõistmine, mis loeb. Võta ennast vastu sellena, kes sa oled. Lase ennast lõdvaks, vaata oma “vigadele” huumoriga. Täiuslikkus ei ole võimalik. See on vaid illusioon. Luua oma reaalsust südamest, on tunda ära iseenda Valgus siin ja praegu. Seda ära tundes, sellest teadlikuks saades, istutad sa seemne, mis hakkab kasvama ja võtab kuju füüsilisel tasandil.

Kui Jumal lõi teid individuaalsete hingedena, ei kasutanud ta oma tahet. Ta oli vaid tema ise ja ühel hetkel ta tajus, et seal väljas on midagi avastamist väärivat. Ta ei teadnud täpselt, mis see oli, kuid see pani teda end pisut armununa tundma. Ja ilma pikema jututa oli ta otsustanud, et ta on väärt seda uut ja kutsuvad reaalsust kogema. Ta oli pisut armunud ka iseendasse! Ja nõnda tekkisite teie individuaalsete hingedena ja Jumal hakkas läbi teie elu kogema. Kuidas kõik detailid said korraldatud, Jumalale liiga palju peavalu ei põhjustanud. Ta vaid armastas end ja oli avatud uuele. Ja need on tõepoolest ainsad asjad, mida te vajate, loomaks endale oma ideaalset reaalsust – enesearmastus ja tahe sukelduda uude.

Südamepõhise eluga kohanemine

Loomine südamest on mõjusam ja nõuab vähem pingutust kui loomine ego kaudu. Sa ei pea muretsema detailide pärast; sa pead vaid olema avatud kõigele, mis on, nii sees kui väljas. Selles avatuses võid sa aeg-ajalt tunda teatud tõmmet. Sa võid tunda end kistuna millegi poole. See tõmme on tegelikult sinu südame sosin; sinu intuitsioon. Kui sa tegutsed intuitsioonist lähtuvalt, sind tõmmatakse, mitte ei tõugata. Sa ei tegutse enne kui sa oled sisemiselt tundnud, et on õige aeg.

Kuna sa oled väga harjunud tõukamise ehk oma tahte rakendamisega asjade loomisel, on energeetiline üleminek egolt südamele sinu jaoks väljakutseterohke. Üleminek eeldab enneolematut “aeglustumist”. Et tõeliselt oma intuitsiooniga kontakti saada, pead sa teadlikult pingutama “mitte midagi teha”, lasta asjadel olla. See on vastukäiv paljuga, mida sulle on õpetatud ja millega sa harjunud oled. Sa oled väga harjunud tegutsema oma mõtetest ja tahtejõust lähtuvalt. Sa lased oma mõtlemisel määrata eesmärgid ja kasutad oma tahet nende saavutamiseks. See on küllaltki vastupidine südamepõhisele loomisele.

Kui sa elad oma südamest lähtuvalt, kuulad sa oma südame häält ja tegutsed sellele vastavalt. Sa ei mõtle, sa kuulad tundliku ja avatud teadvusega, mida sinu süda sulle ütleb. Süda räägib läbi sinu tunnete, mitte läbi mõtlemise. Südame hääl kostab kõige paremini kui sa tunned eneses vaikust, oled lõõgastanud ja maandatud.

Süda näitab sulle teed kõige armastavama ja rõõmuküllasema reaalsuse juurde just praegu.

Tema sosistused ja ettepanekud ei põhine ratsionaalsel mõtlemisel. Oma südame hääl tunned ära selles peituva kerguse ja rõõmunoodi järgi. Kergus on seal seetõttu, et süda ei kohusta; tema soovitused ei ole käsud. Sinu “Südame Sina” ei ole seotud sinu otsustega ja ta armastab sind ükskõik, mida sa ka ei teeks.

Südamest elamine ei tähenda, et sa muutud passiivseks ja letargiliseks. Lasta asjadel olla ilma neid headeks ja halbadeks sildistamata, ilma neid ühes või teises suunas mõjutamata, nõuab palju tugevust. See on tugevus olla täielikult kohal, seista silmitsi kõigega, mis on, ja seda kõike lihtsalt vaadelda. Sa võid tunda tühjust, depressiooni või närvilisust, kuid sa ei püüa neist vabaneda. Sa vaid ümbritsed nad oma teadvusega.

Sa ei mõista oma teadvuse tegelikku väge. Sinu teadvus on tehtud Valgusest. Hoides midagi oma teadvuses, see muutub. Sinu teadvus on tervendav vägi, kui sa ei seo seda oma mõtlemisega ja oma “tegutsemissõltuvusega”.

Teie elud on täidetud mõttemeele ja tahte, mõtlemise ja tegutsemise, ülemvõimuga.

Pane tähele, et mõttemeel ja tahe töötavad läbi universaalsete reeglite. On olemas loogikareeglid. On olemas üldised strateegiad mõtete ellurakendamisel; need on “projektijuhtimise” põhimõtted.

Aga need kõik on üldised lähtekohad. Üldistes juhistes on alati mehhaaniline komponent. Nad on rakendatavad kõigile või peaaegu kõigile individuaalsetele juhtudele. Vastasel juhul oleksid nad kasutud.

Intuitsioon töötab teisiti. Intuitsioon on alati kujundatud ühe inimese jaoks ühel konkreetsel hetkel. See on ülimalt individualistlik. Seetõttu ei allu intuitsioon ratsionaalsele arutlusele või üldistele reeglitele.

Just seepärast nõuab oma intuitsiooni järgi elamine suurt usaldust, kuna sinu otsused lähtuvad siis ainuüksi sellest, mida sa tunned, selle asemel, mida teiste inimeste loodud reeglid õigeks peavad.

Seetõttu nõuab südamest elamine mõttemeele ja tahtejõu ülekasutamise lõpetamist; samuti esitatakse sulle suur väljakutse täielikult iseennast usaldada.

Oma südame hääle kuulmaõppimine, saadud sõnumite usaldamine ja nende järgi tegutsemine, võtab aega. Kuid, mida enam seda teed, seda enam mõistad, et vaid oma kõhklusi ja muresid oma südame tarkusega haarates, leiad sa sisemise rahu.

Seda teed käies ja egolt südamesse ülemineku kolmandasse etappi sisenedes, leiad sa esimest korda sisemise rahu. Sa mõistad, et just tung reaalsust oma tahte ja mõtte abil kontrollida, muudab sind rahutuks ja närviliseks.

Vabastades kontrolli lubad sa elu maagial avalduda. Nüüd tuleb sul vaid kuulata. Ole ergas selle suhtes, mis sinu elus toimub, oma tunnete suhtes teiste inimeste vastu, oma unistuste ja püüdluste suhtes. Olles ergas enda sees toimuva suhtes, pakutakse sulle kogu informatsioon, mida sa vajad õigesti tegutsemiseks.

Näiteks võid sa oma südames kanda soovi armastava suhte järele, milles te saaksite tõeliselt suhelda. Kui sa lihtsalt märkad ja aktsepteerid seda igatsust, ilma midagi ette võtmata, võid olla valmis suureks üllatuseks, kui universum sellele vastab. Hoides seda igatsust oma teadvuse valguses ilma järeldusi tegemata, saab sinu palve kuuldud ja vastatud.

See võib võtta kauem aega kui sa loodad, kuna eelnevalt peavad toimuvad muutused energiates. Aga sina oled oma energeetilise reaalsuse looja ja valitseja. Kui sa lood selle hirmust, vastab reaalsus samamoodi. Kui sa lood selle usaldusest ja alistumisest, saad sa kõik, mida soovid ja enamgi veel.

Pamela Kribbe
Allikas: http://jeshua.net/

Egost südameni I

Egost südameni II

Egost südameni IV

Jeshua kanaldatud Pamela Kribbe poolt. Teadvuse ülemineku teine etapp.

Üleminekul egost südamele oleme eristanud nelja etappi:

1.	Rahulolematus sellega, mis egopõhisel teadvusel pakkuda on, igatsus “millegi muu” järgi: lõpu algus.
2.	Oma egoga seotuse teadvustamine, sellega seotud emotsioonide ja tunnete omaksvõtmine ja vabastamine: lõpu keskpaik.
3.	Vanade egopõhiste energiate surra laskmine iseendas, kookoni hülgamine, uueks Endaks saamine: lõpu lõpp.
4.	Südamepõhise teadvuse ärkamine iseendas, motiveeritus armastusest ja vabadusest; teiste aitamine üleminekuprotsessis.

 

Selles peatükis räägime lähemalt teisest sammust. Lõpetades enda egopõhise määratlemise, satud sa esmalt suurde segadusse, kuna ei tea enam, kes sa oled. See segadus võib olla väga sügav ja oma olemuselt filosoofiline. Sul tekivad küsimused elu ja surma, hea ja halva kohta, sa hakkad tajuma, mida sa ise tunned ja arvad, selle asemel, mida teised on sulle õpetanud tundma ja arvama. Ühtäkki on need küsimused sulle väga olulised ja nad mõjutavad otseselt valikuid, mida sa elus teed. Sa vaatad ennast ja küsid – kas see olen mina? Kas see on see, mida mina tahan? Nüüd on sul raske otsuseid langetada, kuna miski ei ole enam enesestmõistetav.

Tegelikkuses astud sa isegi sammu tagasi, sammu sügavamale, sissepoole. Sa saad teadlikuks enda sügavamatest aspektidest, nendest, mis on vähem mõjutatud kasvatusest ja ühiskonnast. Aeg-ajalt tajud sa, kes sa päriselt oled – tajud oma individuaalsust, unikaalsust. Sulle meenub, et sinus on miski, mis ei sõltu sind ümbritsevast, sinu vanematest, tööst, suhetest, isegi mitte sinu kehast. Neil hetkedel tajud sa ähmaselt oma jumalikkust, seda osa endast, mis on täielikult vaba ja igavene. Te kõik olete multidimensionaalsed olendid; te suudate ja ka avaldate ennast samaaegselt mitmes dimensioonis. Te ei ole seotud lineaarse ajaga. Teie käesolev isiksus on vaid üks aspekt teie tegelikust multidimensionaalsest olemusest. Iga kord kui sa mõistad, et sinu käesolev väljendus füüsilises kehas inimolendina on vaid üks sinu paljudest aspektidest, suudad sa selle ületada ja astud kontakti oma tõelise Minaga.

Aga enne kui sa saad seda teha, pead sa tervendama oma haavad.

Ego diktatuuri ja nõudmiste all elades on sinu psühholoogia palju viga saanud. Egopõhisest teadvusest loobumine tekitab alguses segadust, kahtlusi ja ärakadumisetunnet. Pärast seda esimest etappi liigud sa edasi järgmisse faasi: see on vaatlemise, mõistmise ja oma sisemiste haavade tervendamise aeg. Nüüd räägime sellest lähemalt.

Ego kontrolli all on sinu teod ja mõtted olnud pikka aega juhitud hirmust. See tähendab, et sa oled halastamatult rakendanud oma võimu tunnustuse ja kontrolli saavutamiseks. Sellega oled sa oma enda olemuse vastu tegutsenud. Sinu käitumine on lähtunud välistest standarditest selle asemel, et lähtuda sinu enda sisemistest vajadustest. Sa pole ka olnud võimeline kedagi teist tõeliselt armastama, kuna armastus on täielikult vastandlik vajadusele kontrollida või allutada. See teadvuse seisund ründas sinu hinge terviklikkust. Hing kannatas ego hirmuvalitsuse all.

Kui sa end ego haardest vabastad, muutub see valu sulle nähtavaks.

See paljastatakse sulle sellisena nagu ta on – ilma maskideta. Ja sa ei tea veel kuidas selle valuga toime tulla, kuna sa oled endiselt segaduses ja eksinud. Enamus teist mõistab mingil hetkel need haavad hukka, kuna nad näivad sind halvale käitumisele juhtivat: sõltuvused, depressioon, kontrollile allumatud meeleolukõikumised, suhtlemisprobleemid, probleemid intiimsuhetes.

Selline enese hukkamõist kutsub hinges, mis on just Valguse poole pöördunud, esile veelgi rohkem valu. Hing on vabanemas kontrolli- ja võimujanust, ta muutub tundlikumaks… ja siis hakkab ta ennast ise hukka mõistma.

Paljud ekslevad sellel eikellegimaal ego ja südame vahel. Nad otsivad armastavamat reaalsust, aga on endiselt ego haardes. Tegelikult ei ole see sinu sisemine valu, mis sunnib sind alluma oma “halbadele kommetele”. See on sinu hinnang sellele valule, mida sa koged, mis põhjustab selle negatiivsuse. Kui sa vaatad ennast toetavalt, ei näe sa sõltuvuses, depressioonis või põhjakäivat inimesest. Sa näed ainult sisemist valu, mida on tarvis vastu võtta kõige õrnemal ja hellemal viisil.

Teises etapis üleminekul egost südamesse on kõige olulisem tahe mõista oma sisemist valu: seda aktsepteerida, mõista selle päritolu ja lasta sel olla.

Kui sa suudad vaadelda hirmu, mis on kõigi egopõhise teadvuse avaldumisvormide aluseks, oled sa sisenenud südamepõhisesse teadvusse. Ükskõik kui taunitavat käitumist sa ka ei kohtaks, siis tajudes hirmu, üksindust ja enesekaitse vajadust selle taga, saad sa ühendust hingega, kes negatiivset käitumist väljendab. Niipea kui sa koged, et hinges on hirm, oled sa võimeline andestama. Seda ennekõike iseendale. Võta midagi eneses, mida sa tõeliselt põlgad, midagi, mis sind tõeliselt häirib ja millest sa arvad, et oleksid pidanud juba ammu vabanema. See võib olla ebakindlus, laiskus või kannatamatus, või sõltuvus: mis iganes mille suhtes sa tunned, et seda ei tohiks olla.

Nüüd püüa mõista selle taga olevat motiivi. Mis sunnib sind üha uuesti ja uuesti nõnda käituma või tundma? Kas märkad, et niipea kui sa tajud hirmu, miski sinu sees sulab ja sa tunned justkui – “oh issake, ma ei teadnud, et sa nii väga kartsid! Ma aitan sind.” Nüüd on sinu suhtumises sallivus. Seal on armastus ja andestus.

Seni kuni sa mõistad hukka hirmupõhise käitumise nagu viha, sõltuvus, alistuvus, edevus jne nagu need oleksid “halvad”, “patused” või “rumalad”, oled sa ego haardes.

Hukkamõistmine ise on hirmupõhine tegevus. Kas sa oled märganud, et hukka mõistes muutub miski sinu sisemuses karmiks. Miski tõmbab kokku, justkui oleksid huuled tihedalt teineteise vastu surutud ja silmad muutuksid külmaks. Miks on meil vaja anda hinnanguid? Miks on meil vaja liigitada asju headeks ja halbadeks? Mis hirm on meie hinnangute taga? See on hirm seista silmitsi meis endis peituv Pimedusega. Oma põhiolemuselt on see hirm elamise ees.

Egopõhisest teadvusest loobudes soovid sa leida täiesti uut vaatenurka. Seda perspektiivi saab kõige paremini kirjeldada kui neutraalset, selles tähenduses, et see lihtsalt jälgib seda, mis on, ja puudub igasugune huvi selle vastu kuidas asjad peaksid olema. Egopõhise käitumise põhjused ja tagajärjed on paljastatud, kõige sügavamad hirmud on vabaks lastud ja sel moel on ego tervikuna nähtavaks saanud. Kõigest, mis on sulle nähtav, on võimalik vabaneda. Iga inimene tunneb hirmu. Igaüks meist teab Pimedust ja üksindustunnet, mida hirm endaga kaasa toob. Kui nähakse hirmu lapse näos, sirutavad peaaegu kõik automaatselt oma käed lapse poole. Aga kui hirmu väljendatakse kaudselt, läbi vägivalla ja jõhkruse maskide, näib, et seda pole võimalik andeks anda. Mida hävitavam ja julmem on käitumine, seda raskem on näha hirmu ja kõledust selle taga.

Ometigi oled sa võimeline seda tegema. Oma enese hirmukogemuse sügavust kogenuna, oled sa võimeline tajuma hirmu mõrtsukate, vägistajate ja kurjategijate hingedes.

Sul on võimalik nende tegusid mõista. Ja kui sa teed seda tuginedes oma enda pimedusekogemusele, saad sa sellest üle. Sa suudad olla ilma neid hukkamõistmata. Kui sa tõeliselt mõistad hirmu kui jõudu, millega sa oled tuttav omaenese kogemuse kaudu, saad sa loobuda hinnangute andmisest. Hirm ei ole hea ega halb. Hirm lihtsalt ON ja tal on oma eesmärk.

Omal moel, mida on väga raske kirjeldada, on hirm nii needus kui ka õnnistus. Igal juhul ei teinud keegi sinu eest otsust lubada hirm sinu ellu. Teie ise olite Jumalad, kes lubasid hirmul teie reaalsuses alustpanevat rolli mängida. Te ei teinud seda selleks, et ennast piinata. Te tegite seda selleks, et luua. Luua reaalsus, milles on rohkem sisu, rohkem täiust kui maailmas, mis põhineb vaid armastusel. Ma mõistan, et see võib kõlada uskumatult. Ma vaid loodan, et te suudate kasvõi intuitiivselt mõista, mida ma püüan öelda.

Hirm on loomingu elujõuline osa.

Kus on hirm, seal pole armastust. Kus pole armastust, seal võib armastuse leida uutel ja ootamatutel viisidel. Armastuse puudumisel on võimalik luua ja kogeda hulganisti uusi emotsioone. Armastuse puudumist võib kogeda väga paljudel erinevatel viisidel. Armastuse olemasolu on võimalik tunda vaid hirmu taustal. Vastasel juhul oleks see kõikehaarav ja sa ei suudaks seda sellisel moel eristada.

Seega luues hirmu ja paisates ennast välja armastuse ookeanist, mis sind ümbritses, lubasid sa endal esimest korda kogeda armastust.

Kas sa mõistad?

Sa ei loonud armastust, aga sa lõid armastuse kogemuse. Sa vajasid vastandit, midagi armastusest erinevat, et seda teha ja sa kasutasid hirmu selle eesmärgi saavutamiseks. Meie teisel pool loori näeme selgesti spirituaalset rolli, mida hirm teie reaalsuses mängib. Seetõttu me aina korrutame, et ärge mõistke seda hukka. Palun ärge mõistke hukka hirmu ja Pimedust, mis see endaga kaasa toob, teis või kelleski teises. Te olete kõik armastusest loodud ja armastusse peaksite te ka tagasi pöörduma.

Sisenedes egopõhiselt teadvuselt südamepõhisele teadvusele ülemineku teise etappi seisad sa silmitsi oma sisemise valuga, oma hirmuga, ja me palume sind suhtuda temasse mõistvalt ja aktsepteerivalt.

Oma sisemise hirmu ja valuga kohtudes võid sa esmalt langeda enesesüüdistustesse, mis võib tõugata sind ennasthävitavale käitumisele.

Võib näida, et sa liigud tagasi, mitte edasi. Sel hetkel oled sa ohutsoonis – eikellegimaal ego ja südame vahel. Sa tead, et soovid vanast vabaneda, kuid ei suuda veel uut vastu võtta. Nõnda satud sa kahtluste ja enesesüüdistuse küüsi. Pöördepunktiks saab hetk, mil sa lõpetad enese süüdistamise – vähemalt korraks. Vaid siis, kui sa vaatad enesesse huvi ja avatusega, võid sa siseneda südamepõhisesse teadvusse. Enne seda võrdled sa ennast üksnes kunstliku standardi või ideaaliga, millele sa iial vastata ei suuda. Sa karistad end selle eest ja püüad uuesti mahtuda vormi, mille sa ise enda peas oled loonud.

Selline perfektsionism on hävitav relv. See on armastuse vastand.

Armastus ei võrdle sind mitte kunagi mitte kellegi ega millegagi, veelgi enam, see ei soovi sind mitte kunagi mitte mingil moel muuta. Armastus ei näe seda mis “peaks olema”. Südames puudub mõiste “peaks”. Südame poolelt vaadatuna on moraalikategooriad vaid viis maailma mõistmiseks või selle “jagamiseks”. Need on vaid idee teie peades ja nagu te teate, võivad nad sõltuvalt peast oluliselt erineda. Vajadus kehtestada standardeid ja defineerida “head” on konfliktide ja sõdade eelkäija. See ei sõltugi niiväga ideedest kuivõrd vajadusest kontrollida ja fikseerida, mis põhjustab viha ja konflikte.

Poliitilised, isiklikud või spirituaalsed ideaalid, tervise, ilu või tervemõistuslikkuse standardid, nad kõik pakuvad sulle ideid selle kohta, kuidas asjad peaksid olema või kuidas sa peaksid käituma. Nad kõik püüavad fikseerida või defineerida, mis on Hea. Aga armastus ei ole huvitatud Headuse defineerimisest. Ta ei ole huvitatud mitte ideedest, vaid reaalsusest. Armastus pöördub sinnapoole, kus on tõelisus. Süda on huvitatud kõigest, mis on, kogu selle väljenduse mitmekesisuses, nii purustavates kui loovates aspektides. See lihtsalt näeb; see lihtsalt on olemas, ümbritsedes sind oma kohaloluga, kui sa vaid lased.

Kui sa avad ennast armastuse reaalsusele, südame reaalsusele, loobud sa ka hinnangutest.

Sel hetkel aktsepteerid sa seda, kes sa oled. Sa avastad, et sa oled just see kes sa oled, mitmetel põhjustel, mida sa nüüd uurima ja avastama asud.

Kui saabub see hetk, on see hingele suureks õnnistuseks. Nüüd oled sa võimeline iseennast tervendama. Aeg-ajalt langed sa endiselt tagasi enesesüüdistustesse, kuid nüüd on sul teadlik mälestus armastusest. Ja niipea kui sa oled seda kogenud, pöördud sa ikka ja jälle tagasi selle juurde, kuna sa oled taaskord tundnud Kodu lõhna.

Ülemineku teises etapis saad sa parema kontakti iseendaga.

Sa vaatad lähemalt järgi, mis sinuga minevikust kaasa on tulnud. Sa vabastad valulikke mälestusi, nii sellest elust, aga ka eelmistest. Psühholoogiline pagas kõigist sinu eludest, mida sa eneses kannad, on moodustanud sinu praeguse identiteedi. Sa võid vaadata seda pagasit kui riideid täis kohvrit. Sa oled mänginud palju erinevaid rolle, omanud palju identiteete, justnagu riideidki. Osa rolle olid sulle nii hingelähedased, et need muutusid osaks sinu identiteedist. “See olen mina” mõtled sa neist rollidest või “riietest”.

Uurides lähemalt neid rolle ja sinu seost nendega, avastad, et sa ei ole nemad. Sa ei ole psühholoogilised rollid või identiteedid, kelleks sa end pidasid. Sa ei ole sinu riided. Sa oled kasutanud neid rolle selleks, et saada kogemusi, mida sinu hing vajas.

Hing naudib kõiki kogemusi, kuna need on osa õppimisprotsessist, millele ta end pühendanud on.

Selles valguses on kõik kogemused kasulikud ja väärtuslikud. Kui sa vaatad oma rolle ja identiteete lähemalt, märkad peagi, et neis on valulikke ja traumaatilisi kogemusi minevikust, mis endiselt sind mõjutavad. Näib, et neist on võimatu vabaneda. Neist on saanud justkui teine nahk, selle asemel, et olla lihtsalt keha katvad riided.

Need on keerulised aspektid sinu minevikust, mis takistavad sul praeguses hetkes täiel rinnal elamast ja elu nautimast. Sa oled nende osadega enesest nii tugevalt samastunud, et usud, et sina oled nemad. Seetõttu tunned end ohvrina ja teed elu kohta negatiivseid järeldusi. Aga need järeldused ei kehti tegelikult kogu elu kohta – nad kehtivad vaid traumeeritud aspektide kohta sinu hinge teadvuses.

Just need osad vajavad nüüd tervendamist. Sa teed seda minevikku tagasi rännates, kuid seekord rohkem armastava ja targema teadvusega kui varem. Egost südamele ülemineku protsessi teises etapis tervendad sa oma minevikku haarates neid sündmusi oma praeguse teadvusega. Taaskogedes neid sündmusi südamest lähtuvalt, suudad sa mineviku traumadest paraneda.

Trauma tekib kui sa koged suurt kaotust, valu või kurjust ja ei suuda selle põhjust mõista.

Te kõik olete oma eludes traumasid kogenud. Tegelikkuses on hinge teadvus ego etapis juba oma olemuselt traumeeritud – temas on üksolemise ja Kodu kaotuse tunne, mida ta ei suuda mõista. Kui sa lähed oma kujutluses tagasi traumaatilise sündmuse juurde ja haarad seda oma südame teadvusega, muudad sa oma algset reaktsiooni sellele sündmusele. Sa muudad selle õudusest ja uskumatusest lihtsalt teadmiseks selle kohta, mis juhtus.

Regressioonis sa lihtsalt teadvustad, mis juhtus ja selle käigus lood sa ruumi mõistmiseks, ruumi spirituaalseks mõistmiseks selle kohta, mis tegelikult oli juhtunud. Olles loonud selle ruumi, saab sinust uuesti oma enda reaalsuse valitseja. Sa oled nüüd võimeline haarama kogu juhtunut, kuna oma südames sa mõistad, et kõigel on oma eesmärk ja tähendus. Oma südames sa tead, et kõiges, mis juhtub, on vaba valiku element, ja nõnda suudad sa üha enam tajuda oma enda vastutust toimunus. Kui sa mõistad enda vastutust, oled sa vaba edasi liikuma.

Alles siis, kui sa mõistad oma mineviku identiteete kui näitlejaid oma rolle täitmas, oled sa vaba minema kuhu iganes soovid.

Siis oled sa vaba sisenema südamepõhisesse teadvusse. Sa ei hoia enam kinni ühestki aspektist, millega sa end minevikus seostasid: ohver või ründaja, mees või naine, valge või must, vaene või rikas jne. Kui sa saad duaalsusesse mänguliselt suhtuda ja neid lihtsalt kasutada endale rõõmu ja loovuse toomiseks, oled sa mõistnud elu mõtet maal. Sa koged suurt õnne ja teatud mõttes kojupöördumist. See juhtub seetõttu, et sa saavutad kontakti teadvusega, mis seisab sinu erinevate rollide ja identiteetide taga. Sa puudutad oma jumaliku teadvusega kõige suuremat tõde – teadmist, et kõik on üks, armastuse reaalsus.

Lõpetame selle peatüki kahe meditatsiooniga, mis võivad aidata sul astuda ühendusse üksolemise vooga, jumaliku teadvuse vooga, mis on kõigi sinu kogemuste allhoovuseks.

Meditatsioon 1

-Millised psühholoogilised omadused, mida sa pead oma isiksuse osaks, põhjustavad sulle elus kõige rohkem probleeme? Nimeta kaks sellist omadust?

– Keskendu nende omaduste vastanditele. Näiteks kui sa valisid “kannatamatu” või “ebakindel”, siis keskendu nüüd “kannatlikkusele” ja “enesekindlusele”. Tunneta hetkeks nende omaduste energiat.

-Mine iseendasse ja otsi neid energiaid. Nimeta oma elust kolm juhtumit, mil sa neid omadusi kasutasid.

– Nüüd, kui sa oled nende positiivsete omadustega ühenduses, lase neil energiatel endast läbi voolata ja tunneta, kuidas need sind tasakaalustavad.

 Meditatsioon 2

– Lõõgastu ja lase oma kujutlusvõimel rännata tagasi hetke, kus sa tundsid end õnnelikuna. Võta esimene asi, mis sinu teadvusse ilmub. Koge seda õnne uuesti.

– Nüüd mine hetke, kus sa tundsin end eriti õnnetuna. Tunneta oma kogemuse sügavaimat olemust.

– Nüüd püüa tabada, mis oli neis mõlemas kogemuses ühine. Mis on ühist neis mõlemas liikumises.

Mõlema meditatsiooni eesmärk on tekitada sinus teadlikkust kõige aluseks olevast teadvusest, alati olemasolevast “sinust” kõigis sinu kogemustes. See alati olemasolev ühendus teadvusega, sinu kogemuste kandja, on sinu jumalik Sina. See on sinu sissekäik reaalsusesse teiselpool duaalsust: südame reaalsusesse.

Pamela Kribbe
Allikas: http://jeshua.net/
Photo by Daniel Torobekov: https://www.pexels.com

Egost südameni I

Egost südameni III

Egost südameni IV